Naiskodukaitse ajajoon enne II maailmasõda

11. november 1918 - loodi Eesti Kaitse Liit

1920 - loodi Soome naisorganisatsioon Lotta Svärd, mille eeskujul algatasid eestlannad Naiskodukaitse loomist

Detsember 1924 – loodi esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada Kaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust “Lindade kompanii” nime all. Linda naiskompanii etteotsa valiti Anna Tõrvand-Tellmann.

1925-1926 – sarnaste naisüksuste loomine üle kogu maa.

2. septembril 1927 - loodi Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse (esialgse nimega ”Kodukaitse naisühing”).

Esimesed erialaosakonnad olid: sanitaar-, toitlustus-, varustus-, majandus-, propaganda- ja noortetöö.

1928 – ringkondade esinaistele hakati korraldama igaaastast paaripäevast ”lendkooli”, kus toimusid avaliku esinemise, pidude kavandamise ja organiseerimise kursused. Käsitleti asjaajamise ja raamatupidamise algtõdesid.

1929 – hakati korraldama ringkondade esinaiste päevi, eesmärgiga ühtlustada ja arendada Naiskodukaitse tegevust.

1930 – seati sisse töökaardid, mida peeti kõigi liikmete kohta. Sinna kanti ülesanded, mis konkreetsele naisele olid määratud ning ka märge kohustuste täitmise või täitmatajätmise kohta.

1931

– hakati korraldama üleriigilisi Naiskodukaitse suvekursuseid – 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne.

– valmis NKK keskjuhatuse eestvedamisel Naiskodukaitse kodukord, lisandus uus erialaosakond: sport, kadus noortetöö osakond.

1932

 – loodi Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust.

– anti koostöös Tartu Tervishoiu muuseumiga välja "Esimene abi õnnetusjuhtudel - samariitlase käsiraamat."

1934 – lisandus uus eriala: sideosakond.

1935 – Naiskodukaitsele anti riiklik ülesanne valmistuda erakorralisteks aegadeks. NKK pidi kaasa aitama sanitaarvarustuse muretsemisele, haiglate ja toitlustuspunktide organiseerimise kavade väljatöötamisele ning vajaliku sanitaar- ning toitlustuspersonali väljaõpetamisele.

1936

– hakati korraldama erialaosakondade vanemate koosolekuid.

– Narvas toimunud suvikursuste, mida nüüd nimetati õppepäevadeks, raames võeti vastu Naiskodukaitse vormiriietus.

1937

– alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega, keskjuhatuse juures hakkasid tegutsema erialaosakondade vanemad.

– NKK keskjuhatus korraldas varustuse valmistamise kursused, osalenutele anti näpunäiteid kursuste korraldamiseks kohapeal.

– alustati naiskodukaitsjate ettevalmistamist vaatlusteenistuse ülesande täitmiseks.

1938

 – korraldati kursused kehalise kasvatuse juhtidele ja toitlustusjuhtidele;

– NKK tuli turule oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega – kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, šokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm.;

– hinnanguliselt oli üldlaulupeol 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad.

1939

– toimusid esimesed ja viimased Naiskodukaitse ülemaalised suvepäevad Viljandis, millest võttis osa umbkaudu 1500 naist;

– jaanuaris korraldati üleriigilised samariitlaste täiendkursused, millele järgnes suvine üleriigiline sanitaarlaager, mille eesmärgiks oli näpunäidete andmine sanitaarõppelaagrite läbiviimiseks kohapeal.

1940

– korraldati kahed üleriigilised õppepäevad toitlustusosakonna liikmetele;

– 27. juuni Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret.

1942 – hukati Sverdlovski oblasti Serovi rajooni Sosva küla vangilaagris mitmed Naiskodukaitses juhtivatel kohtadel olnud naised. Repressioonide ohvriteks langesid paljud Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed.

Naiskodukaitse liikmeskond enne II maailmasõda

1927 – u 3000

1929 – u 8000

1930 – u 10 000

1933 – 11 146

1940 – 15 798