Tõhusad tellised ja põrutavad pusled

Õigemini tagasi Märjamaale, sest just Märjamaa rahvamaja oli see koht, kus selleaastane organisatsiooniõpetuse moodul läbi viidi. Osales 10 naist Rapla ja Märjamaa jaoskondadest. Eripäraseks võib pidada seda, et kõik õppijad olid üsna värsked liikmed ehk mitte keegi ei olnud veel kaks aastat liige olnud ja kõige uuema liituja jaoks oli see alles esimene Naiskodukaitse üritus üldse. Aga vaatamata sellele oli see nii mõnegi naise jaoks juba mitmes ja mõnele isegi viimane baasväljaõppe moodul. Kes teeb, see jõuab, kes tahab, see õpib.

Laupäeva hommikul alustasime ikka algusest ehk üldisest riigikaitse üle mõtlemisest. Jälle leidis kinnitust minu mõte, et alustuseks on hea visata inimesed vette ja paluda neil mõelda selgeks oma mõtted selle üle, kes ikkagi on riigikaitsjad ja kuidas nad riiki kaitsevad ja kuidas meie ise riiki kaitseme. Nagu ikka nii kohkusid osalejad ka seekord õige pisut sellise ülesande üle, sest kuidas saab sellistele küsimustele vastata, kui kõik seadused ja muud õigusaktid on lugemata, eeltöö on tegemata. Kohkumine läks aga kiiresti üle, sest nagu alati selgus ka seekord, et üks tubli naiskodukaitsja oskab väga hästi mõelda ja arutleda ning taaskord jõudsime tõdemuseni, et näiteks üks õige Eesti ema, kes oma lapsi eestimeelselt ja väärikateks kodanikeks kasvatab, ongi suurepärane riigikaitsja. Tänu eriti kaasamõtlevatele ja –arutlevatele osalejatele ei lõppenud see ega ükski järgnev tund sel nädalavahetusel mitte sellepärast, et teema oleks ennast ammendanud, vaid sellepärast, et aeg sai otsa ja ühel hetkel tahtsime me kõik siiski koju minna. Arutleda ja rääkida oleks küll ja veel tahtnud.

Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Meelis Pernits kõneles aktuaalsetel teemadel, millest me kõik justkui midagi teame, aga kui mõtlema hakata, siis ei tea ikka mitte midagi J. Milline on meie julgeolekuolukord, ohud, võimalus ennast kaitsta jne jne. Mis on sõda ja kas me peaksime seda kartma? Mis on Kaitseliidu roll kogu selles virr-varris? Naised kuulasid huviga ja esitasid tabavaid küsimusi – taaskord lendas aeg kiiremini, kui oleks võinud ning kuulata oleks veelgi tahtnud. Juba tekkisid õppijatel ka mõtted, kuidas kuuldud teemal oma teadmisi edasi arendada, mida külastada, mis teemal keegi kõnelema kutsuda jne jne.

Loomulikult käib organisatsiooniõpetuse juurde ja kerge riviline karastus ehk siis esimene algne riviõpe. Ilus sügispäev soosis värskes õhus pööramist, marssimist ja seisangute harjutamist. Kuna buratinosid ja kahe vasaku jalga naisi seltskonnas ei olnud, said põhitõed üsna kiirelt omandatud ja marsiti uhkel sammul siseruumidesse tagasi. Nüüd jääb oodata vaid esimest paraadi, mille eel omandatud oskused veatuks lihvida.

Ja läksidki teemad Naiskodukaitse peale ehk siis aina põnevamaks ja aina lähemale endale. Istuda ei antud aega küll ühegi teema puhul, ikka tuli, kas ise midagi lugeda, plakatit teha, küsimustele vastuseid otsida või vahel lausa põrandal käpukil olla, et ülesanne täidetud saaks. Ja muidugi tuli koguaeg mõtetega kohal olla. Nii said selgeks Naiskodukaitse ajalugu, tänapäevane korraldus, tegevused, erialad ja vormikandmine. Osalejate hilisemast tagasisidest võis välja lugeda ainult rahulolu selle üle, et pidi kaasa mõtlema, kaasa töötama ja koguaeg õpitava sees olema. Kokku võtta võib selle ilmselt nii, et naiskodukaitsjad armastavad aktiivselt õppida, nad tahavad asjadest aru saada, neile meeldib oma organisatsiooni tunda ja nad ei taha niisama istuda.

Kirsina tordil andis mooduli kõige viimase tunni Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ise. Temaga koos asetati paika juba varemalt ja kahe viimase päeva jooksul kogutud pusletükid, et tervikpilt kokku saada ja pandi oma kohale mõned tõhusad kandvad tellised, et püsiks kandev sein, mis võimaldaks teadlikult Naiskodukaitses tegutseda. Selge on see, et veel puuduvaid ja poolikuid telliseid asetavad õppijad ise edaspidi koguaeg oma teadmiste müüri, aga kandev alus sai pandud. Airiga arutleti ka arenguvestluste ja mentorluse teemal. Kui mõnes ringkonnas ikka ei nähta veel vajadust mentorluse järgi, siis tasub kutsuda külla Airi, kelle motiveeriv kõne, pani sel korral kõik kohalolijad kätt tõstma, et nemad sooviksid mõne aja pärast küll mentoriteks hakata.

Tegus nädalavahetus lõppes mõistagi auga väljateenitud tunnistuste ja tordiga. Võib öelda, et suur töö sai jälle tehtud ja olime kõik nädalavahetusega palju õppinud ja palju uut mõtlemisainet saanud.