Side- ja staabigrupi juhid pandi proovile!

Päevad olid väga sisutihedad ja informatiivsed. Esimesel päeval andis Naiskodukaitse esinaise asetäitja Helen Allas ülevaate side- ja staabigrupi liikmete rakendamise võimalusest Kaitseliidu üksustes. Pärast seda tuletati meelde peamised sideprotseduurid.

Kaitseliidu peastaabi personaliosakanna v-vbl Urmas Rüütli, kes ühtlasi oli ka õppepäeva üks programmi koostaja, ütles: „Sa ei saa olla juht, kui sa ei valda teemat.“  

Erialagrupi juht on see, kes tunneb oma grupi liikmeid kõige paremini ja on otsustajaks, keda saata täiendõppele ja keda vastavale  õppusele täitma ülesandeid, mis sobivad just tema teadmise ja oskuste pagasiga.

Tuletati meelde peamised formateeritud teated ehk REP-id, nende esitamise viisid ning seda, millal, kus ja mida peab staabiassistent valdama. Nii mitmelegi osalejale olid võõrad tööriistad Staabiveeb ja Kolt, mis võimaldavad elektrooniliselt mugavalt täita lahingpäevikut, edastada ettekandeid ja käske. Osad liikmed olid neid töövahendeid 2018. aasta suurõppusel Siil kasutada saanud.

Lisaks tutvustati uusi NATO taktikalisi tingmärke, räägiti sellest, kuidas vormistada kaardikilesid, millised on peamised lühendid ja käsuformaat. Ühe koolitaja arvates on staabiassistent sõja aja referent, kelle tööle on kindlad ootused ja nõuded.

Teise päeva lõpuks said kõik osalejad kätte iseseisva töö, et pühapäevaseks lõpuharjutuseks valmistuda. Iseseisev töö seisnes tingmärkide tundmises ja nende kaardile kandmises. Kõigepealt oli vaja kaardikile ette valmistada. Tundus, et see oli enamusel selge, aga keeruline osa oli alles ees.

Järgmisel päeval jagati osalejad gruppidesse ja igale grupile anti kätte operatsioonikäsk. Selle põhjal pidi ette valmistama kaardid nii kile peal kui ka Koltis. Kaardile märgiti üksuste paiknemisalad ja faasijooned. Kui see oli valmis, alustati lahingut – teisest toast tehti kõnesid ja mängiti lahingolukorda. Õppurid pidid neile reageerima ja kõik kirja panema, samuti vajadusel need kõrgemale üksusele edastama.

Grupis oli igaühel oma ülesanne – kaks inimest olid Icomi raadiosaatjate peal ja samal ajal pidasid ka paberil lahingpäevikut, üks liige oli staabiveebis ja raporteeris digitaalselt, üks liikmetest kandis kilele omade ja vastaste üksusi ning üks tegi sama tööd Koltis. Aeg-ajalt anti käsk asukohti vahetada, et kõik  erinevaid ülesandeid harjutada saaksid.

Mõningasi raskusi valmistas Kolt, kuna seal olid kõik üksused inglise keeles ja kuigi üldine inglise keele tase võib tugev olla, on iseasi hakkama saada inglisekeelsete militaarterminitega. Kui lõpuks ENDEX välja kuulutati, olid kõik saanud proovida erinevaid ülesandeid täita, arvutis staabiveebi ja Kolti proovida ning sidepidamist meelde tuletada.

Lõppkokkuvõttes oli kasulik nädalavahetus, kuna sai varem õpitut meelde tuletada ning kindlasti said paljud uusi teadmisi juurde.