Raplas viidi läbi BVÕ esmaabi moodul

31. jaanuari hommikul kell 09:00 algas Rapla päästekomando õppeklassis esmaabi BVÕ moodul, juhendajateks olid Maret Kommer pojaga ja Liina Toome. Päev algas heade mõtete ja emotsioonidega. Kahjuks oli haigeks jäänud 3 registreerujat, kuid see ei heidutanud koolitajaid ja 12 vaprat naist alustais esmaabi baasteadmiste omandamist. Koolituse käigus said naised proovida erinevaid situatsioonülesandeid lahendada, kus kannatanuks oli üks koolitajatest. Lisaks saadi teineteise peal erinevaid haava sidumisvõtteid proovida. Teooria ja praktika käisid käsikäes. Tundide ja tegevuste vahepeal said õppurid oma mõtteid vahetada kohvi- ja söögipausidel. Koolituse lõpus pidid kõik enne tunnistuse saamist sooritama teooria testi ja peale seda loosi teel saadud praktilise ülesande.

Tänu Õie Kopli-Mäekivi organiseerimisele said koolitusel osalejad ekskursiooni päästekeskuses ja keldris asuvates omaaegsetes tsiviilkaitseruumides.

Sooja toidu ja suupistete eest kohvilaual hoolitsesid õppust korraldanud Kaerepere jaoskonna naised. Köögitoimkonnas oli tore ja koolitusel osalejad täis positiivset energiat. Korraldajad ise jäid rahule. Reelika Rohuste, kes eelmisel aastal osales koolitusel õppijana, oli sel aastal köögitoimkonnas. Võrreldes kahte aastat köögipoolel, oli sel aastal söömine organiseeritud paremini kuna see toimus eraldi ruumis. Lisaks tundus aeg köögis lausa lendavat tänu pidevale toimetamisele ja heale seltskonnale. Gaida Kuuse, kes viibis kohapeal mõlemal päeval ja eelmisel aastal läbis samuti esmaabi BVÕ koolituse, käis vahepeal ka sel aastal situatsioonülesannete lahendamist vaatamas. Ta lisas positiivsena, et koolitajad oskasid aega väga hästi planeerida ja teadmisi edasi anda.

Õppusel osaleja Maret nägi esmaabi koolitust sama positiivses valguses, kui koolitajad ise:

„Uuele aastale on tegus hoog sisse lükatud. Ise äsja haiglast tulnud ja olude sunnil karkudel, sobisin seltskonda nagu valatult.

Nagu ikka on tavaks teha kiire tutvustus. Seejärel vaatasime üle kodutöö, milleks oli oma koduapteegi nimekirja koostamine. Naiste koduapteegi sisud olid ikka väga erinevad. Õppe ajal saime koguaeg soovitusi ravimite ja tarvikute soetamiseks, mis võiksid ja peaksid olema koduses arstikapis.

Elupäästva esmaabi teooriat oli väga huvitav kuulata. Maret tõi koguaeg jutu käigus näiteid, millega ta on ise kokku puutunud. Peale lõunat läks asi veelgi huvitavamaks. Liina ja Tammo olid meile ettevalmistanud erinevaid situatsioone. Õppisime hindama kannatanu  seisundit. Ma poleks iial uskunud, kui raske võib olla lõtvunud inimkeha. Näidati ära head ja tõhusad võtted, kuidas saab kannatanut küljele lükata, tassida ja transportida. Nii me siis praktiseerisime. Väga olulised teadmised tulid  elupäästva esmaabi praktilises osas. Olgugi et puhusime eluvaimu sisse nukkudele, oli kõik õpitu rõõmu valmistav. Päris elus inimest elule aidates...suurim rõõm! Õhtul tõmbasime loosi järgmise päeva grupitööks.

Pühapäevaks andis aasta esimene kuu teatepulga üle tuisukuule. Alustasime hommikut traumadega. Vaatasime videoklippe, pilte. Käis arutelu. Ei pääsenud me  seegi kord erinevatest ettevalmistatud situatsioonidest. Tammo astus tuppa huuled sinised...algas äkkhaiguste grupitöö. Kõik naised said esitlusega ilusti hakkama. Kahe päeva jooksul õpitut kontrolliti kirjalikult.

Nädalavahetus oli pikk, kuid see mida õppisime annab edasiseks eluks kindlustunnet abi andmisel. Märka abivajajat!“