Raplakad rabas

Umbes aasta tagasi esimesel „Naiskodukaitsega rappa!“ matkal käies tõdesid nii korraldajad kui osalejad, et tegu oli nii toreda ja positiivset laengut andva üritusega, et seda tuleks kindlasti korrata. Mõeldud, tehtud. Selleaastase matka korraldajaks oli Kaerepere jaoskond ja sihiks Mukre Raba Kehtna vallas. Mina isiklikult ei saa jätta mainimata fakti, et Mukre on kahtlusteta kõige ilusam raba, kus mina senini käinud olen, sest mitte kusagil ei ole sellist hunnitut vesiroosidega ülekülvatud vaadet rabajärvele. Tõsi on, et paraku oktoobris enam vesiroose näha polnud, aga see-eest oli veel jõhvikaid, mida soovijad suhu ja kotti said pista.

Matkajuhiks oli sedakorda Rapla Maleva kaitseliitlane Sven Soomets, kes tundis raba hingeelu sama hästi kui oma viit sõrme. Osalejate seas olid sedakorda erinevalt eelmisest aastast, kui Loosalu rabas käisime hulga naiste ja paari lapse ning mehega, hulga rohkem mehi ja eelkõige lapsi. Olime ka spetsiaalselt kutsunud nii naiskodukaitsjaid kui ka kodutütreid, noorkotkaid ja inimesi tänavalt osalema kogu perega.

Ilm oli ilus, ent sõrmed ja ninaots ütlesid, et pisut ülemäära külm. Seda toredam, oli rabaäärde jõudes Ülle ja Moonika keedetud tulikuuma suppi süüa. Lapsed, kes ei pidanud paljuks üritusele kauemaks jääda, said veel peale söömist maleva pealiku eestvedamisel märki lasta, binokliga asju otsida ja granaadiga täpsust visata. Aitäh ka Leinole, kes matka logistilise poole eest hoolitses. Aitäh kõigile osalejatele ja aitäh Kaerepere jaoskonnale korraldamise eest!

Järgmisel aastal kohtume Marimetsa rabas. Ikka omadega rappa! Kuidas siis teisiti!