Praktiline koolitus algas tasakaalu saamise ja hoidmisega ...

Esimesena sai paika kõige tähtsam - ohutusnõuded, et me üksteisele tahtmatult viga ei teeks või kui situatsioon vaja seisma panna. Teisena murdsime müüti, et naine mehe vastu ei saa.

Eesmärk praktilise õppe käigus tõestada, et kui naist rünnatakse ja naine oskab hoida tasakaalu ning arvestada distantsi löögi andmisel ja kasutab selleks õigeid võtteid, siis ta saab ründajast jagu.

Muidugi tuleb aru saada ja endale teadvustada, millal ja millised ohud varitsevad.

Praktiline koolitus algas tasakaalu saamise ja hoidmisega ning liikumisega tasakaalu hoides, sest eesmärk oli ise mitte ümber kukkuda. Pidevalt tuli meeles pidada käte ja keha õiget asendit. Korralik pusimine oli parajalt õige distantsi saamisega ning tehniliselt õige löögi sooritusega.

Õppurid said aru, et naisena pole eriti reaalne meesründajat blokkida enda randmetega, vaid pigem küünarnukkidega. Selgeks sai ka see, et kui reaalselt vaja kedagi või midagi lüüa, siis pigem naised selleks rusikaid ei kasuta.

Kõik oleneb olukorrast, kuid tähtis on vastane kasvõi korraks tasakaalust välja viia, kasutades erivevaid mooduseid. Igal juhul pole eesmärk maas püherdada.

Ründaja viib tasakaalust välja see, kui nõrgem pool on kiire reaktsiooniga ja tegutseb läbimõeldult. Kahe käe blokk päästab ja ka autoõnnetuse puhul võib hullema ära hoida. Aga kui olukord selline, et ründe alla sattudes kukud, siis tuleb ennast hoida maas jalgadega ründaja poole ja kätega pead kaitstes. Püsti seistes ilmnes, et kõige lihtsam võte teatud olukordades on astuda ründaja varvastele ning teda tõugata.

Ideaalne on, kui saab füüsilise ründamise ära hoida psühholoogilise enesekaitsega. Juhtida tähelepanu kõrvale, mitte alluda provokatsioonile ning jääda endale kindlaks ja mitte sattuda paanikasse. Vastast on võimalik ”relvituks teha” rahuliku hääletooniga ilusa ütlemisega. Võimalus kaitsmiseks on, kui enda ja ründaja vahele tekitada füüsiline barjäär mingi suurema esemega.  Ründajat häirib või lausa takistab ka see, kui visata oma käekott enda ja ründaja vahele.

Tuleb osata jääda rahulikuks, sest enamasti ei taha meist keegi, et situatsioon eskaleeruks. Endast välja viidud inimene on närvis ning talle jõuga vastu hakates võib saavutada traagilise lõpuga konflikti.

Füüsiliselt aktiivne koolitus sai tasakaalustatud teooriaga, kus sai põgusalt peatatud paragrahvidel. Elulisi näiteid läbi arutades saime kõik üheselt selgeks, et tuleb jääda endale kindlaks ja teadma oma õigusi ning võimalusi. Kui on vaja kirjutada seletuskiri, siis kindlasti seda teha, sest sellega saab dokumenteerida situatsiooni ja ennast kaitsta ka hilisemates vaidlustes.

Selgeks sai hädaseisundi mõiste, mis lihtsas keeles tähendab, et kannatanu on nii öelda nurka surutud, aga otsest ohtu ei ole ning seega pole õigust ega mõtet teist inimest füüsiliselt rünnata. Hädakaitsesisund tähendab, et kannatanu on olukorras, kus ta võib osutada vastupanu ning ta võib ründajat füüsiliselt rünnata, et ennast kaitsta. Alati tuleb arvestada seda, et inimelu on tähtsam igasugusest varalisest kahjust.

Suured tänud meie oma Männiku jaoskonna instuktorile, Liis Liik!