Patrullvõistlus ''Must Kotkas'' – pätid, vesi, muda…

Stardis tehti varustuse kontroll ning juba kümnendat korda toimuv võistlus saigi alguse. Väikese juubeli puhul oli ka uuendusi. Näiteks see, et võistlus toimus linnas. Tänavatel oli piisavalt uudistajaid piisavalt, kes lehvitasid ja  ergutasid. Pidime tooma pätte siseruumist välja, andma esmaabi, tööle saama vanu raadiojaamu jne. Osalesime esimest korda ning kogemuste puudumise tõttu ei läinud just päris hästi, aga see meid ei heidutanud. Jätkasime vapralt. Vastutulevad lahingpaarid hoidsid tuju üleval. Meie jaoks uudne oli ka laserrelvast laskmine ning Sookolli tiigi ületamine. Laskemoona tundmine vajab veel õppimist, kuid kasti tassimine on küll väga selge.

Öised punktid said kiirelt tehtud ning jäi mitu tundi vaba aega. Puhkamiseks otsisime kohta, kus ei sajaks vihma. Ette sattus bussijaam. Sättisime kenasti ennast sinna sisse ja lootsime, et ringitiirutav seadusesilm meid sealt üles ei korja.

Hommikul kell viis kogunesime Intsikurmu laululavale, kus anti meile kaart ning pidime etteantud ajaga koguma niipalju punkte kui jõudsime.

Seejärel algasid päevased ülesanded. Uudne oli luureülesanne, kus olles erariietes pidime otsima samuti erariietes autoga liikuvat vaenlast. Iga väike seltskond tundus kahtlane. Õnneks ikka leidsime vaenlased üles. Põnevust oli aga piisavalt.

Vorm ja seljakott taas selga ning kiiresti ettenähtud kohta. Kui kõik lahingpaarid olid koos ja juhised kohtuniku poolt ette loetud, anti ühisstart lõpujooksule, mille pikkus oli ca 4,6 km. Jõudes finiši lähedusse hakkasid tulema takistused. Pidime roomama mudas, jooksma vees, roomama taas liivas. Olles läbimärg ja liivane viis rada meid taas vette, et end puhtaks saada ja…taas roomasime liivas, mille järel sai alles üle finišijoone joosta. Põneva võistluse aitas läbida tore kaaslane Jana Tiganik Avinurme jaoskonnast, kellega sai kogu aeg nalja visata. Järgmine aasta tahaks kindlasti osaleda kasvõi juba lõpujooksu pärast.