Operatsioon „Täna öösel me ei maga“ ehk lõppes Staabiasisstendi baaskursus

Mai algul toimunud esimese nädalavahetuse läbinud 16-st võitlejast oli teiseks korraks alles jäänud 15 vaprat – 3 kaitseliitlast ja 12 naiskodukaitsjat. Kohe esimesel õhtul jätkus tuttav teema –töö topograafilise kaardiga – sai ohtralt kiletada ja kaardi punkte siduda ning täie hooga kursusesse sisse elada.

Laupäev algas varavalges käsu lahkamisega ja vastase tundma õppimisega, omal käel prooviti läbi isegi maastikumaketi tegemine. Pealelõuna jätkus protokolli tegemise ja dokumendihaldusega. Neid olulisi teemasid valgustas Kaitseliidu Peastaabi kantselei juhataja proua Inna Rosi. Õhtu kulges kaablite ja piiksuvate raadiojaamade keskel side põhitõdesid meelde tuletades. Ja teooria oligi läbi, ent ometi oli see alles algus.

Kursuslastele anti paar hetke hinge tõmbamiseks ja juba olidki nad gruppidesse jagatud ja juba langeski neile kaela rohkem ülesandeid, kui neile tundus, et nad täita jõuaksid. Lahti läks kiire sebimine – kes lõikas sõjamänguks tingmärke välja, kes kleepis tingmärke, kes tutvus lamineerimisaparaadiga ja kes töötas kaardiga, kes oli lihtsalt nõutu ja palus abi, saamata aru, kust otsast ülesandeid lahendama hakata. Aga ajapikku kõik laabus, tekkis teadmine, et jõutakse oma ülesannetega valmis ja kõigega saadakse hakkama, sest nõuti ju ainult seda, mida varem õpitud ja harjutatud oldi. Just siis, kui hakkas tekkima meeldiv rahulolu iseeendaga, löödi kõik jälle segi ja töö jätkus kahes grupis. Südaöö oli ammu seljataha jäänud ja lossivaim oli ilmselt kõrgele torni peitunud, sest kogu öö kuni hommikuni välja kaikusid majas lahinguhääled ja Alu mõisa iidsetes ruumides töötasid staabid täis punaste ninade ja väsinud silmadega ent vankumatuid staabiassistente, kellede kohus oli reageerida igale korraldusele, igale sõnumile, igale muutusele lahingus.

Üllatusena lõppes ühel hetkel ühede staabitöörutiin ja teiste (kellel vahepeal oli õnnestunud tunnikeseks pikali visata) magus uni ning kogu kursus sai käsu haarata katelokid ja koguneda õue. Varahommikune õhk oli karge ja külm, liigagi külm. Algas orienteerumine mööda mõisapargi tuntud ja tundmatuid põõsataguseid. Mõnes võitlejas oli säilinud nii palju jõudu ja südikust, et rajal võis neid veel jooksmaski näha, osad vantsisid - teenitult. Viimase ülesandena tuli iseendale katelokis hommikusöök valmistada.

Ja läbi ta oligi. Uue kursusekava järgi oli see viies toimunud Staabiasisstendi baaskursus. Tegu on Kaitseliidu Kooli egiidialuse kursusega, mida korraldab Naiskodukaitse. Sedapuhku oli kursuseülemaks Rapla Maleva Naiskodukaitse instruktor Küllike Kaljend. Esmakordselt sai kursus läbi viidud ainult Kaitseliidu omi jõude kasutades, saamata abi Kaitseväest. Siinkohal väga väga suur tänu Kaitseliidu Rapla Malevale, kes pani kursusele õla alla nii nõu kui jõuga. Aitäh instruktoritele mjr Meelis Pernitsale, kpt Argo Näkile, lpn Heino Juurele ja v-srs Jaanus Umalale Rapla Malevast, vbl Tõnu Märsile Tallinna Malevast ja Inna Rosile Peastaabist. Aitäh kõigile, kes pidasid vapralt vastu operatsioonil „Täna öösel me ei maga“.

Naiskodukaitse ja Kaitseliit on 15 staabiasisstendi võrra rikkamad. Jõudu ja julgust malevatele nende rakendamisel. Uskuge, nad oskavad küll!