Ohuteavitus

• Võta hoiatusi tõsiselt ja järgi juhiseid!
• Hangi infot ametlikest kohalikest kanalitest!
• Välise ohu puhul varju siseruumidesse!
• Siseruumidest tuleneva ohu korral mine välja!

Ohuteavitus antakse

• inimeste hoiatamiseks peagi saabuva ohu eest, kui oht on ennustatav (näiteks erakorralised ilmastikutingimused, naaberriigi kiirgusõnnetuse mõju levik jmt);
• inimeste teavitamiseks ja juhiste andmiseks juba tekkinud kriisiolukorras eesmärgiga kaitsta inimeste elu ja tervist (näiteks tulekahju, keemiaõnnetus, elektrikatkestus jmt).

Teavitusviisid ohu korral

Eestis puudub üks konkreetne kanal inimeste ohust teavitamiseks. Eri olukordades kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada.

Ohuteavituseks kasutatakse:

• massimeediat, sh võrgu- ja sotsiaalmeediat;
• asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid;
• sireene;
• mobiiltelefoni sõnumeid ja telefonikõnesid;
• valjuhääldiga teavitust;
• ukselt uksele teavitust.

Mida saad teha, et ohuteavitus sinuni jõuaks

• Hoia ennast iga päev uudistega kursis.
• Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
• Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (näiteks ohtliku ettevõtte piirkonnas) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html). Üldjuhul teavitavad ohtlikud ettevõtted või kohalikud omavalitsused sellest elanikke ise.
• Tutvu ohtlike ettevõtete sireenide tähendustega:

• • Üldhäire signaali kasutatakse kõigi ohtude puhul. Signaal tähendab, et ohu kohta on oodata lisateavet ja täpsemaid käitumisjuhiseid.
    Minutipikkune tõusev ja langev heli. 30-sekundilise pausi järel korratakse seda vähemalt kolm korda.

• • Üldhäire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
    Ühtlane minutipikkune heli. Edastatakse üks kord.

• • Testsireen tähendab, et häiresignaali testitakse ning inimestele kohustuslikke tegevusi ei järgne.
    Ühtlane pidev heli kestusega kuni 7 sekundit.

• Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne) ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
• Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.

Kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda

• Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid. Need põhinevad alati reaalsel ohul.
• Kui kuuled väljas käivitunud hoiatussireeni, mine või jää siseruumidesse.
• Jälgi meediat ja muid usaldusväärseid infokanaleid (näiteks kriisiolukorda lahendavate asutuste ja ettevõtete veebilehti ja sotsiaalmeediakanaleid).
• Hoones käivituva häire korral välju hoonest või täida kohapeal antavaid juhiseid.
• Rahvusvaheliste sündmuste korral järgi Eesti ametkondade infot. Käitumisjuhiseid mõjutab oluliselt sündmuse kaugus ja kohalikud tingimused.
• Mitteametlikest allikatest saadud hoiatused kontrolli üle ametlikest kanalitest (näiteks kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse veebilehelt või sotsiaalmeediakanalist).
• Kui saad hoiatuse, edasta see teistele ohupiirkonnas olevatele inimestele.
• Kui sa ei ole ohu või hoiatuse korral saanud infot, kuidas käituda, hinda olukorda iseseisvalt ning tegutse käesolevate elanikkonnakaitse käitumisjuhiste alusel.

TASUB TEADA

• Eestis kasutatakse õues paiknevaid hoiatussireene peamiselt kemikaaliohtudega ettevõtetes ja nende ümbruses ning mõnes linnas, nt Sillamäel.
• Kõik massimeediakanalid ja mobiilioperaatorid on kohustatud korralduse saamisel edastama avalikkusele ohuteavitust ja käitumisjuhiseid. Kõige tõenäolisemalt saab kriisiolukordades vajalikku ametlikku infot rahvusringhäälingu kanalitest (err.ee, Vikerraadio, Raadio 4, ETV ja ETV+), infot edastavad ka teised kanalid.

*Allikas:  Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm