Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee....

Rapla ringkonna võistkond startis loosi tahtel, aga siiski traditsiooniliselt võistlejate rivi üsna lõpus kell 1.50 laupäeva varahommikul. Õieti algas neile võistlus juba enne starti, sest Jõgevamaa öös ekseldes ei suudetud esimese ega ka teise hooga kuidagi Oonurmes asuvat stardipaika üles leida. Stardiaeg tiksus üha lähemale ja närv aina kasvas, aga nagu igas heas loos ikka, lahenes kõik siiski õnnelikult ja vaprad võitlejad pääsesid ettenähtud kella-ajal rajale.

Sedapuhku oli võistlus teistmoodi – läbitav trass oli kaardile märgitud ja see kulges peamiselt mööda kruusateid ning ise võsas müttama ja teed otsima ei pidanud. Hästi palju oli pikki sirgeid, mis panid võistleja Liilia peas helisema vana loo „Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee ...“ jne. Igale läbitavale kontrollpunktile oli ette antud aeg, millal võistkond sinna peaks jõudma. Rapla naised jõudsidki igale poole õigeks ajaks, ehkki nii mõnelgi korral nõudis see tõelist keel vesti peal kappamist. Teinekord sai jälle vahepeal natuke puhata ka.

Kontrollpunktides täideti ülesandeid nii nagu osati – ikka oma parimate teadmiste kohaselt. Esmaabi punktis läks pisut luhta see, et ei tuvastatud koheselt, et ühe kannatanu näol on tegemist epileptikuga ja pöörati ehk liiga palju tähelepanu paaniliselt ringi sebivale šokis tütarlapsele. Ka alajahtunud kannatanut sai liigutatud natuke rohkem kui vaja. Aga eks eksimustest õpitakse ja järgmisel korral paremini.

Kitsas miiniväli, mis tuli läbida täisvarustuses, õnnestus Rapla naiskonnal eeskujulikult ja ilma ühegi veata ületada. Granaadiviskes päästis võistkonna au Aivi, kelle silm ja käsi kõige täpsemateks osutusid.

Luureülesandel jooksid Aivi ja Liilia juhtumisi varituse otsa ja kaotasid mõlemad ühe väärtusliku elu, aga ega luure sellepärast tegemata jäänud – kõik vajalik info saadi kenasti kätte. Kaarita ja Marilin said samal ajal pisut hinge tõmmata ja jalgu puhata.

Veel mõned pikad sirged kruusateed ja veel mõned väljakutset pakkuvad ülesanded ning lõpp oligi käes. Eneseületamist ja uusi kogemusi pakkunud võistluse tulemusena jäi Rapla naiskond jagama Jõgevaga tublit neljandat ja viiendat kohta. Kokku oli alustanud võistkondi 16.

Kui Rapla naised paar päeva peale matka väljapuhanuna relvade puhastamiseks kokku said, oli sära näha neist igaühe silmades – tehtuga oldi rahul.

Liilia kommenteeris seekordset kooormusmatka võrreldes viimaste aastate omadega, et oli erakordselt meeleolukas võistlus. Igas punktis ja igal sammul võis tunda, et oldi sellele võistlusele oodatud. Erilise sõnadeta tunnustusena mõjus Rapla Maleva pealiku major Ilvese üllatuslik kohalolek stardis.

Täname korraldajaid, täname toredaid kokkasid, täname esindajat, eelkõige oleme uhked oma võistkonna üle. Väga vahva võistlus oli. Ega Raplal ei jää nüüd muud üle, kui järgmisel aastal sama väärne võistlus korraldada, sest teatepulk on meie ringkonnale üle antud.