Minu naine on naiskodukaitsja

1. Mis tunne tekib enda naist laigulises või pidulikus vormis nähes?

Joosep: Tunne on hea, sest tore on vaadata, kui inimesed on nõus tegema vabatahtliku tegevust ning panustama oma aega, energiat ja on nõus võtma ka vastutust.

Toomas: Naiskodukaitse pidulikus vormis näevad kõik naised väga esinduslikud ja  ilusad välja. Laiguline vorm oli alguses väga võõras, kuid minu naine on igas riietuses kena.

Alo: Uhke tunde, et mu lapsel on selline ema.

Hannes: Hea tunne. See on ju tore kui inimene näeb kena välja ja ise tunneb end selle juures hästi ka.Ja ega vahet pole kummas vormis, silm puhkab ja süda laulab ja.....vaenlane kardab!

2. Kui su naine tuleb järjekordselt koosolekult koju ja teatab, et nüüd on tal järgmine õppus, suurem üritus või pidu, siis kuidas sa sellele reageerid?

Joosep: Huumoriga. Kolm aastat tagasi veebruaris näiteks öeldi, et kui see kuu läbi saab, siis läheb lõdvemaks ja on vähem tegemist (ei ole veel seni läinud).  

Toomas: Mina olen tegelikult juba sellega harjunud, et koguaeg toimub midagi. Pigem olen siin üllatunud, kui mitu nädalat ei ole ühtegi üritust ja naine kodus on.

Alo: Laps, mähkmed! Kas sa ikka pead sinna minema?

Hannes: Mis siin reageerida. Saame hakkama. „Üksikisa kolme lapsega“, tegelikult ju kvaliteetaeg lastega. Karta võib, et nii mõnigi  muretseb üritusel teinekord rohkem, kui need kes kodus.

3. Kui tihti te kodus sõdurisuppi sööte? 

Joosep: Harva, aga see eest siis mitu nädalat järjest, sest kogused siis tehtud tervele rühmale.

Toomas: Milline on sõdurisupp? Suppi ikka sööme, aga ma pole üldse kindel, et millal on see talupojasupp või millal sõdurisupp. Ütleme nii, et me sööme kodus sageli head suppi.

Alo: Kui sõduri supp on boršjanka, siis mitte üldse. Muid kahtlaseid lurre teeb ta vahest ikka.

Hannes: Tuleb ette, aga hea on see, et keegi teine ei tea kui hästi ta veel muud süüa teeb. Ja need toidud on tavaelus muidugi valdavad.

4. Kui sul oleks võimalik üheks nädalavahetuseks saada Naiskodukaitse tegevliikmeks, siis mida sa selle ajaga tahaksid teha?

Joosep: Täitsa huvitav oleks evakuatsiooniõppusel osaleda. Tundub põnev valdkond.

Toomas: Toenäoliselt ma osaleks toitlustamise moodulis ja õpiks seda head hommikuputru tegema, mida ainult naiskodukaitsjad teha oskavad. Teil on vist hommikupudru salakomponent, mida teavad ainult naiskodukaitsjad.

Alo: Pläkutada, pläkutada, pläkutada ja uute kamraadidega võiks sauna ka minna.

Hannes: Oleneb, mis naised teevad. Kui on metsas lähen metsa, kui on toitlustamas, tuleb sinna minna ja nii edasi. Egas siis ju sinna niisama vahtima pole vaja minna.

5. Kui naine kutsub sind üritusele kaasa kas enda kaaslaseks või appi korraldama, siis kas lähed kohe sama suure entusiasmiga nagu su naine? 

Joosep: Õnneks päris mitte ja see on hea, kui inimestele meeldivad erinevad asjad.

Toomas: Loomulikult lähen. Kui vahel ei ole tahtmist, siis pean ütlema, et naiste entusiasm on väga nakkav. Ei tasu muidugi alahinnata ka minu naise suurepärast veenmisoskust.

Alo: Ei lähe ikka küll, naised ei ole õiged mehed.

Hannes: Kui naine kutsub! Selles ei saa ju küsimustki olla. Kaks kätt on küljes ja pea otsas ja ta on ju sinu naine.

6. Lisaküsimus: see on aususe peale, ära googelda ega küsi oma naiselt - kas sa tead, mis on Naiskodukaitse esinaise nimi?

Joosep: Airi Tooming

Toomas: Tegelikult ei tea, tean milline ta välja näeb, kuid nime tõesti ei tea.

Alo: Mis küsimus see siis veel on? Airi Tooming

Hannes: Ausalt nime ei tea, aga nägupidi tunneks ära. Aga ringkonna esinaise teab nii öelda unepealt! Eesti on ju nii suur riik!

Fotod: erakogud