Mida kõike saab teha seebimassi ja papitükkidega

Tutvustusring tehtud ja tervitussõnad öeldud jagati kõik kohalolijad kaheks, lõimumise eesmärgil ikka raplakad ja järvakad segamini. Üks osa hakkas seepi tegema ja teised karbi valmistamist õppima, et siis pärast vahetust teha ja „teise toa tarkused“ ka selgeks saada. Põhitegevuse väliselt oli veel ka kolmas töötuba, kus Tiia ja Luiselota valmistasid päeva kulminatsiooniks küpsisetorti.

Seebi tegemist õpetas naiskodukaitsja Anna, kes ei pannud paljuks Tartust kohale tulla. Siinkohal tuleb ainult kiita naiskodukaitsja hinge ja mõtteviisi, et kui appi ja õpetama kutsutakse, siis minnakse ikka, kasvõi teise Eesti otsa. Anna selgitas seebi tegemise teooriat, näitas hulgaliselt potsikuid, vorme, pudeleid ja kõike muud, mida seebi tegemiseks vaja ning kirjeldas iga asja otstarvet.

Kui jutud räägitud, asusime tegudele. Hakkisime seebimassi väikesteks tükkideks ja panime pliidile veevanni sulama. Seni kuni mass sulas, tuli valida endale meelepärane värv ja lõhn ning muud lisandid, et valmis seep endale võimalikult meelepärane ja atraktiivne saaks. Muidugi tuli leida ka sobiv vorm. Kodust kaasavõetud jogurtitopsid ei läinudki väga käiku, sest Annal oli kaasas kõikvõimalike kujudega vorme – karud, merekarbid, südamed, ovaalid ja ristkülikud ning mida kõike veel. Nagu naiste puhul ikka ei olnud ka kogu see valimine sugugi lihtne, aga lõpuks leidis igaüks ikkagi midagi ja valimisid vähemasti välimuse ja lõhna järgi hinnates imelised seebid.

Ega see seebitegu muidugi nii lihtne ka pole, et mõtled ainult välja, millist seepi tahad. Tegelikult oli see ikkagi korraikult hakkimist, siis tükike ootamist palava pliidi ääres, imekiired sammud ja segamisliigutused, oskuslik doseerimine. Ja muidugi tuli nautida kogu seda lõhnapilve ja jutuvada, suurepärast õhkkonda ja askeldamist õppekeskuse köögi igal ruutmeetril.

Kõrval õppeklassis käis aga usin karbi valmistamine Järva ringkonna Pille juhtimisel. Pille oli õnneks suure osa tööd juba kodus ära teinud ja kõigile sobvas suuruses papitükid välja lõiganud. Endal jäi üle siis vastavalt joonisele papid ilusa paberiga katta ja sellest karp kokku kleepida. Õpetuse järgi tehes ei olnudki see sugugi keeruline, nõudis aga siiski täpsust ja näpuosavust. Kaunistada me karpe ei jõudnudki, sest enne pidi liim korralikult kuivama. Seega saab selles vallas veel ka kodutööd teha, mis ma usun on kõigile ainult rõõmuks, sest see annab võimaluse natuke kauem oma karbi kaunistamise üle järele mõelda, et kuhu natuke pitsi, kuhu nööbike ja kuhu pael.

Kui kõik olid mõlemat töötuba külastanud, toodi lauale eelpool  mainitud küpsisetort ning kõik lasid hea maitsta ja tuletasid äsjast naistepäeva meelde. Nenditi üheskoos, et oli suurepärane päev, oli tükimaad targemaks saadud ja toredate inimestega kohtutud. Mõeldi et varsti võiks jälle midagi kahe ringkonnaga koos teha.

Kraamisime veel natuke ja jätsime lõpu järvakate teha ning asusimegi koduteele. Aitäh toreda vastuvõtu eest Järva ringkonnale, aitäh Annale ja Pillele õpetamast, aitäh kõigile erakordselt tegusa ja rõõmsa päeva eest