Märkamatult valmis - just nagu ilves

Sakala rühmaliikmed pidid koostööd tegema nii teiste ringkondade naiskodukaitsjatega, sh Põlva, Järva, Valga, Alutaguse ringkonnast kui ka Päästeametiga, kohaliku omavalitsustega ning teiste kaasuvate organisatsioonide ja ettevõtetega. 

Naiskodukaitse eesmärk oli toetada Päästeameti logistilisi protseduure. Seejuures tuli võimalikult kiiresti ette valmistada ka evakutsioonikohad. Täpsemalt saab lugeda Piret Taime artiklist ajakirjast “Kaitse kodu”.

Päästeamet testis ka koos partneritega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, mille käigus saime varjumist harjutada.

Sakala ringkonna naiste mõtteid ja emotsioone õppuselt.

Rühmaülem Mariliis räägib nii:

Oli väga tegus päev, mil saime testida protseduure, mida pole varem saanud teha. Õppus andis kindluse, et kriisiolukorras saame igal juhul hakkama. Kuid leidsime ka kitsaskohti, millega saame eeltööd teha nii rühmasiseselt kui ka koostööpartneritega. Sellised suured õppused õpetavad kõige rohkem, et mis paberil töötab, see päriselus ei pruugi tegelikult nii hästi töötada. Tuleb olla alati valmis olukordade muutumiseks ja plaanide ümber tegemiseks. Õppuse tegi eriti toredaks, et pidime lahendama ka päriselu olukordi, mis lisasid meie päeva korralikult vürtsi. 

Viljandimaa evakuatsioonikohta külastasid ka Viljandi valla vallavanem Alar Karu ja Viljandi valla kogukonnatöö spetsialist Eiko Tammist, kes tutvusid meie tegemistega ning esitasid ka väga asjakohaseid küsimusi. Täname teid huvi tundmast ja külastamast! 

Olen uhke kogu oma meeskonna üle, kes panustasid Viljandimaal, Järvamaal või Pärnus. Kõik on ära teeninud minu suure kummarduse ja tänu panustamise eest! Andsime kõik endast parima. Koostöö teiste partneritega sujus hästi. Üks suur ja tähtis kogemus jälle juures.

Logistikameeskonna liige Aili: 

Olid kaks põnevat päeva teise meeskonna ridades Türi spordihoones toimetada. Sain anda oma panuse ühe suurima kriisikoha avamisele. Sealne seltskond võttis meid hästi vastu, kõik olid hästi abivalmid. Kuigi tööd oli palju, ei ununenud ka nalja tegemine - see hoidis meeleolu üleval. Ettekujutus oli hoopis midagi muud kui reaalsus. Selgeks sai, et tark ei torma ja küsi lisaküsimusi. Emotsioonid on vägevad, kuid igatsesime ikkagi oma meeskonda taga, oleksime tahtnud neid aidata.

Mai kirjutab Päästeameti laos töötamise kogemusest aga nii:

Minule meeldis, et ma õppisin roklaga sõitma ja et ma üldse julgesin proovida! See muidugi oli minu jaoks tore, et sai päev otsa ringi liikuda ja füüsilist tööd teha! Mina ju istun iga päev 10 tundi arvutis. 

Võib öelda, et meeskonnaliikmed said end proovile panna erinevates tegevustes ja kindlasti õppisid midagi uut juurde. Töö käib ja õpime veel, et olla veel paremini valmis. See on valmisolek, mida järjepidevalt hoitakse ja edasi arendatakse.