Lüganuse jaoskonna sügisretk

Esimene päev algas orienteerumisvõistlusega Toila pargis. Mis saab seal keerulist olla, aga siiski… Kontrollpunktide leidmiseks tuli eelnevalt lahendada mõistatus, ristsõna vms. ülesanne. Kui Toila parki varem ei olnud sattunud, siis juba esimene ülesanne pääsukese ja pesa pildiga pani mõne otsima maja, millel pääsupesa räästa küljes. Ülesanne algas siiski Pääsupesaks kutsutud paviljoniga. Iga punkti juures tuli leida vastused esitatud küsimustele, millede puhul lisaks teabetahvlile tuli vahel kasutada ka interneti abi.  Oma väikese panuse saime anda ka ranna puhtusesse, sest üheks ülesandeks oli tuua ära rannast pisut prügi.  Kui parki paremini tundvad osalejad läbisid marsruudi tunniga, siis viimasena lõpetanud paar oleks peale kahte tundi meelsasti pargis veelgi rohkem aega veetnud, sest Toila oru park on tõesti vaatamist ja avastamist väärt. Igal juhul said kõik juurde kasulikke teadmisi. 

Jõgeva naiskodukaitsjad olid ette valmistanud mängulise ülesande, kus osalejate paarid pidid valmistama toidu ja tegema maskeeringu. Seda aga viisil, et eespool seisja nägi küll töövahendeid, aga ei tohtinud neid puutuda, vaid pidi juhendama tagapool seisva kaasvõistleja käsi. Võistlus oli lõbus, tulemused  naljakad, aga kõik said hakkama.

Õhtuks suunduti Toila Motovillasse, kus oli aega tutvuda kõigi osalejatega lõpuks ka lähemalt. Tõdeti taas, et Naiskodukaitse ühendab  väga erinevate elukutsete  ja huvialadega naisi. Vahetati ringkondade omavahel kogemusi erinevate ürituste korraldamisest, arutati, kuidas kaasata rohkem liikmeid ning võeti vastu otsus, et kindlasti külastatakse järgmisel aastal Jõgeva ringkonna Naiskodukaitset. Motovilla kenas saunas sai kuum leil võetud ning seejärel suunduti Jõhvi Kaitseliidu majja ööbima. Nii mõnegi jaoks oli see esimene kord magada ehtsal sõdurinaril.

Teise päeva hommikul viis tee Alutaguse Puhke-  ja Spordikeskusesse. Eesmärgiks oli läbida matkarada tutvudes mänguga nimega discgolf. Instruktor jagas kettad kätte ja võistkonnad asusid teele. Kuna enamus mängis seda esimest korda, sai kettaid otsitud nii metsast kui ka orust. Nimelt ei tahtnud need algul kuidagi planeeritud viskesuunda hoida. Rajale ette nähtud visete arvu suutsime ületada tublilt, aga küllap sai mõni ka discgolfi pisiku külge, sest tavalisele matkaraja läbimisele andis mäng hasarti ja lõbusust ohtralt juurde.  

Kahepäevase ürituse lõpetas külaskäik Kuremäe kloostrisse ning jalutuskäik aeda ja allikale. Valitsev kord ning aura oli muljetavaldavad. Huvitav programm, toredad kaaslased, ilus ilm – üksmeelselt loeti üritus kordaläinuks või nagu ütles Lüganuse jaoskonna uus liige Ilona: „Ma enam ei mäletagi, millal eelmine kord mul nii huvitav nädalavahetus oli!“