Lõkketoitude nädalavahetus

Tund aega ootasime, et ehk on julgeid liitujaid veel, aga jäimegi ainult neljakesi. Ootamise käigus saime instruktorite Villu Jõemets ja Rainer Lapsanit käest teada, et seekordne ellujäämine erineb veidi tavapärasest.

Seekord ei pidanud korjama ja sööma metsaande, vaid oli teemaks lõkkel valmistatavad toidud. Et siis seekord vähe teistmoodi. Ja läkski lahti sõit Rutja poole. Kunda Noored Kotkad olid metsas juba ees. Meid ootas juba nende poolt ülespandud köetav telk. Samuti olid kotkad meisterdanud laua ja pingid lõkke äärde. Kütsime telgi soojaks, tegime omale magamisasemed valmis ja sellega oli esimene õhtu läbi.

“Motivatsioon oli kõrge, saime magada köetavas telgis, ei pidanud ööbima lumehanges,” ütles oma esmamulje Heli. Öö oli üpriski soe ja telki me ei kütnud.

Laupäeva hommik algas priimusel vee keetmisega, et juua kiirelt kohvi ja teed. Ja siis läks kokkamine lahti.

Hommikusöögiks oli ette nähtud omlett peekoniga. Pann läks lõkkesse sooja. Senikaua tükeldasime ära peekoni ja sibula, mis seejärel sai ilusti pruuniks praetud ning lahtiklopitud munaga üle valatud. Aega võttis küpsemine kauem kui pliidil tehes, aga maitse oli seda ootamist väärt.

Peale hommikusööki tuli hakata ette valmistama õhtusöögi kana. Riis tuli ära keeta ja kana maitseainetega sisse hõõruda ning ka õhtusöögi liha ära tükeldada ja marinaadi panna. Nende toimetustega ühele poole saanud, läks lahti lõunasöögi tegemine.

Lõunaks oli hõrk kalasupp ja riis lihaga. Mõlemad toidud valmisid loomulikult lõkkel. Meie kasutuses olid pann ja potid.

Kuna sadas vaheldumisi lörtsi ja vihma, siis kütsime telgi soojaks ja nautisime lõunat soojas telgis – luksus missugune!

Peale sööki tuli hakata tegelema kanaga. Täitsime kana ära keedetud riisi ja küüslauguga, ümber panime kapsalehed, mille tõmbasime traadiga kinni. Ja lõpuks tuli kana mätsida paksu savi kihi sisse. Sellega ühel pool, tekkis veidike vaba aega. Kuivatasime telgis ahju all “üllatusmuna” pealmist kihti ehk siis kana ümber olevat savi. Meisterdasime toiduainetele ja nõudele koormuskattest varjualuse vihma ja lörtsi kaitseks. Kes tahtis, võis teha savist ja puust omale nõusid. Ja oligi käes aeg, et panna kana lõkkesse tuha ja süte sisse küpsema. Enne aga panime kanale veel ühe kihi savi ümber, kuna kuivamise käigus oli see pragunema hakanud ja osa kapsalehtedest oli ka välja tulnud. Kana oli lõkke all peidus 2 tundi. Keegi polnud ise seda varem niimoodi teinud ja ega me päris kindlad polnud, kas selle ajaga küpseb ikka korralikult läbi. Eemaldasime savi ja kapsalehed – tulemus oli lausa super. Kana oli parajalt maitsestatud ja kenasti läbi küpsenud.

Teiseks õhtusöögi roaks oli liha-kartulipada, mis valmis lõkkel poti sees. Väljas oli parajalt hämar juba ja kartuleid ning sibulaid koorida- tükeldada ilma valgustuseta oli päris keeruline ettevõtmine, aga saime kenasti hakkama. Sellega oli laupäev läbi saanud.

Öö möödus soojas köetud telgis, vihm, lörts ja lumi krabisemas vastu telki. ”Suureks üllatuseks oli see, kui pühapäeva hommikul silmad lahti tegime, ja nägime, et talv on tagasi,” rääkis Heli. Soojas telgis kohvi juua ja võileibu süüa oli päris mõnus. Peale seda korjasime asjad ja telgi kokku ning oligi käes aeg lahkuda.

Kokkuvõttes oli tore nädalavahetus. Väga huvitav oli proovida teha lõkkel erinevaid toite. Alati ei pea metsas närima juurikad või ootama, et keegi sooja söögi metsa tooks, vaid õigete vahendite olemasolu korral saab ise ka väga maitsvaid sööke valmistada.