Kotkalend koka pilgu läbi

Pühapäeva lõunal toimetasime juba õues, siis oli toitlustatavaid 50. Iga päevaga tuli inimesi juurde ja ka kokad vaheldusid, ka mina pidin vahepeal oma tööle minema. Tulin jälle kokkama neljapäevast pühapäeva õhtuni. Päevad algasid vara – kell 4.30 tegid kütmise eest vastutavad mehed katlale tule alla. Kokad tulid õue 5.00. Toit metsas olijatele pidi valmis olema kella seitsmeks hommikul - soe söök termostes ja teised toiduained komplekteeritud. Kui kohapeale jäänud inimesed ka söödetud, pesime nõud ja saime tunnikese magada. Meile tegi nalja, et isegi magada saab käsu peale. Peakokk Kairi Baumer ütles „Head und!“ ja kõik lasidki silma looja.

19. oktoobri hommik algas veel varem. Juba 2.30 olid kütjad õues. Meie läksime välja 3.00. Toit pidi metsa saama kella viieks. Toitu tuli teha palju - 640 inimesele. Saime kõigega ilusti hakkama, sest meil oli tõeliselt hea meeskond, keegi ei viilinud tööst kõrvale. Kui oma töö oli tehtud, otsiti kohe mingi muu asi, mis vajas tegemist. Tõeliselt hea oli, et abiks olid mehed, ei pidanud ise raskeid katlaid üle rinna tõstma.

Metsas olnud mehed tegid kokkadele meeldiva üllatuse. Meile toodi Varbola puupäevadest pooleli jäänud puidust kahvel. Rea kirjutas kahvlile peale restoran „Näljane kotkas“. Selle kahvli vedasime kaasa ka Varbolasse, kus toimus õppuse lõpetamine. Varbolas tegime süüa 760 inimesele. Toidu jagamine sujus kiiresti, sest jagasime kahest kohast. Tundub, et toit maitses hea, tuldi teist juurdegi võtma. See tegi meele heaks!

Tööpäevad olid ilusad ilma vihmata, välja arvatud pühapäev, aga see väike vihm ei rikkunud meie ettevõtmisi ja tuju, sest õhtul sai koju. Peale Rapla ringkonna naiste olid teiste ringkondade naised ka toitlustamas. Peakokk Kairi jäi meiega väga rahule ja ütles, et tavaliselt tuleb taga utsitada, aga meid tuli magama kutsuda, sest kõik olid tegusad ja asjalikud. Sellise seltskonnaga plaanime veel kokkama minna. "Orkaan" on tulekul, mõni teeb juba plaane. Mul on hea tunne, et jälle tehtud!