Kolme ringkonna meditsiinigrupid kohtusid Hiiumaal

Lääne, Tallinna ja Rapla ringkonna naiskodukaitsjad said kokku Ristna Looduskeskuses. Koolitusele puhus hoogsa hoo sisse rõõmsatujuline Anu Kutser. Sissejuhatusena rääkis ta meile erakorralistest haigusseisunditest. Mitte kunagi pole liiast rääkida infarktist, insuldist, minestamisest ja teadvuse kaotamisest. Mis on nende äkkhaigestumiste erinevus ja kuidas kannatanut aidata? Sel kohal saime juhised abiandjale, mis on esmane tegevus ja kuidas ise säilitada rahu? Sujuvalt läks jutt üle kodusele haavahooldusele. Saime teada, et ravituubist haava kokku mökerdamine polegi kõige õigem tegu. Ikka tavalise voolava vee all pesemine aitab. Milline näeb välja haav, sellest oleneb ka edasine tegutsemine. Anu on oma töös palju kokkupuutunud erinevate situatsioonidega ning ta põimis  mõnusalt vestlusesse erinevaid elulisi seiku. Nii mõnigi hiidlasele omane sõna vajas meie jaoks "tõlkimist". Kas teate, mis asjad on trüngid? Anu pani meid kuulama ja meil oli teda ka põnev kuulata.

Järgmisena jagati meid kolmeks grupiks. Ringiratast läbisime erinevad õpitoad. Küllike Tammeveski terava pilgu all aitasime koostööna elule Anne, meie kalli õpinuku. Õpitu tagas kindlustunde ja teadmise, et elustamine sõltub meie endi kiirest oskuslikust tegutsemisest. Märksõnadeks: vaata, kuula, tunneta! Anne Kaasik õpetas, kuidas saab kannatanut soojalt katta. Kuidas saabuval kiirabitöötajal oleks parem kannatanu kätt teki seest üles leida. Nii me siis mitmeid kordi mässisime endid kookonisse ja kookonist välja. Heimlichi võttega saab vabastada hingamisteed, just seda sai proovida kolmandas õpitoas.

Õhtul astus meie ette Aleksander Pool, saunatark. See, mida meie pidasime õigeks saunatamiseks, lükati koheselt ümber. Saunarituaalid, vihtlemisoskused, lõhnateraapia, kümblus... Parim viis saunatarga sõnu kummardama hakata, oli veeta järgmised tunnid koos temaga saunas. Enamus naisi ütles, et kogetu oli uuesti sündimise WOW!

Pühapäeva hommikul tervitas meid Inna Lepik. Tema eesjuhtimisel läbisime kümnekilomeetrise matkaraja Ristnas. Lumega on toimunud hüvastijätt. Puid kattis imeline härmatis, kuigi õhus oli äratuntav kevad. Mere ääres auguga õnnekive võib  igal ajal otsida. Leidsime meiegi. Punased põsed osoonist, läbitud rada ja ülihea tunne südames jõudsime alguspunkti tagasi. Ees ootas soe lõunasöök ja kojusõit.

Hiiumaa, me tuleme kindlasti veel, sest Te olete nii mukud!