Kõik naiskodukaitsjad ujuma. Igatahes!

„Pikk töökogemus avalikus sektoris õpetaja ja politseiametnikuna, tekitas minus kindlat soovi anda edasi oma valdkonna kogemusi teistele naistele,” oli taoline idee Eirandi selgitusel tema peas juba pikemat aega küpsenud. Idee teha just naistele ujumiskursused tulenes tema sõnul aga sellest, et mitmed tema naistuttavad avaldasid soovi ujuma õppida.

Ja nii algataski 5. kategooria ujumisõpetaja-treener Eirand ujumisõpetuse pilootprogrammi, mille käigus koolitas ta naiskodukaitsjaid nii veehirme seljatama kui hädasolijaid päästma. 

Nullist alates

Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku meenutuse kohaselt sai ujumise õppe kursuse idee käimalükkamine alguse Kadrina vallamajas, kus töötab ninapidi koos kolm naiskodukaitsjast kolleegi. Kadrina spordikeskuse 25 m ujula on neil seal sisuliselt kõrvalruumis.

Rakvere jaoskonna talviseks aastakoosolekuks oli kursuste reklaamplakat juba valminud ning sai kursuse välja hüüda. Ning kus hüüdjaid, seal kuuljaid. Pihlaku kinnitusel vastas üleskutsele palju naisi, nii algajaid kui edasijõudnuid. Aga et tase saaks ühtlustatud, alustati oskuste omandamisega päris algusest: näo vette panek, vette väljahingamised, libisemine, jalgade töö, sukeldumine, erinevad ujumisstiilid. Kõik see läbi mängu ja sportliku ujumise tehnikaharjutuste tegemise.

Kasutusse läksid erinevad vahendid: lestad, lauad, punud, käte labidad, rõngad ja veepõhja vajuvad mänguasjad. Tutvuti ujumisprillidega ja veealuse maailmaga. „Meie tunnid olid korralikud treeningud, kus vesi kihas ja see ei jäänud märkamata ka kõrvalrajal vabaujumises olevatele meestele,” märkis Pihlak.

Vaja, siis päästavad

Kokku kolm kuud – veebruarist aprillini kestnud kursuse eesmärgiks oli rõõmsad ja terved naised, kes on kogenud ka vetelpääste teemalisi tegutsemist.

Viimane, veeohutuslane koolitus, pakkus meelejäävaid emotsioone. “Võtsin ühendust päästeametiga, kes saatis kohalikud päästjad ujumisvestidega kohale ning naised said praktilist kogemust uppuja päästmisel,” rõõmustas Eirand ja nentis, et naised kippusid kohe uppujat päästma, toonitades, et tegelikult tuleb uppuja märkamisel esimese asjana helistada 112.

Koos päästeameti kohalike vabatahtlike, Mait Penjami ja Raido Nageli õpetuste järgi visati päästerõngast, liini, katseti päästevestides ujumist ja lahendati erinevaid veekeskonnas ette tulla võivaid ohusituatsioone.

„Veendusime, et see polegi lihtne ja õppimine ning õpitu harjutamine on ülivajalik protsess kogemuste omandamisel,” kinnitas Naiskodukaitse Viru ringkonna Rakvere jaoskonna naiskodukaitsja Marika Kink-Tali.

Ning muidugi, lisaks uppuja päästmisele õppisid naised ka ise ujuma. „Enne ujumisõpet ma vabatahtlikult pead vee alla ei pannud, aga nüüd täitsa hingan vette ja ujun krooli. Varem ujusin ainult konna pea veepeal ja kael kange,“ kiitis Kink-Tali.

Hirmust üle

Kokku osales pilootprojektis tosin Rakvere ja Kadrina jaoskonna liiget. 

“Tänapäeva naisel on raske vaba aega leida. Selleks, et endale midagi lubada, tuleb ka pere tegemistega arvestada,” tõdes Eirand ja rõõmustas, et kursusele tuli ka Viru 2022. aasta parim naiskodukaitsja nooremseersant Reet Saari, kes enne kursuste läbimist kartis vett kui tuld.

Nagu Eirand ütles, siis peavad naised olema uudishimulikud, õpisooviga, et elus vastu võtta uusi väljakutseid. Ja täpselt selline Saari ongi. Igal tunnil oli tal olemas hasart läheneda oma hirmule. Hoolega harjutusi sooritades saavutaski ta veega sõpruse.

Kursuse ajal filmis Eirand jooksvalt naiste ujumistehnikat nii alguses ja kui ka lõpus. Hiljem nätiasid naised videosid oma pereliikmetele. Ja kui siis Saari laps seda videot nägi, ei uskunud ta oma silmi. „Kas see oled sina,” küsinud ta imestusega.

Sel suvel jätkati naistele avaveekogude tutvustamist. Jahedamasse vette kastmisega tekkinud sisetunnetega ja karastamisega liigutakse järgmise eesmärgini –  saada talikarastatud ja õppida tundma taliveekogude turvalisust.

Aga selle kõige juures on ka oluline see ühtekuuluvustunne ja rõõm, mida Naiskodukaitse annab. ”Mõnus ja pingevaba enesearendus toredas seltskonnas, on hea põhjus aatekaaslastega kohtumiseks,” nagu märkis Pihlak.

Kes on Sirje Eirand?

• V-kategooria ujumistreener-õpetaja
• I-leveli rahvusvaheline kohtunik triatlonis
• Lääne-Virumaa talikarastamise eestvedaja
• maailmameister taliujumises
• Eesti meister ujumises
• vetelpääste liige