Kellega, mida, millal, miks, kuidas

Kaitseliitlikule ja hoidvale mõtteviisile kohaselt olid meil kaasas oma tööriistad – süüva peab ju saama -, aga anti ka hulgaliselt lisa.

Mõned mõtted, mis meiega koolituspäevalt kaasa tulid:

• Arenguvestluse läbiviija kõige paremad sõbrad on kuulamine ja küsimine. Hea kuulaja paneb enda mõtted seks ajaks tasku;
• Empaatia ei ole kaasa tundmine. Mõista, kuid väldi hinnanguid (ka liigne kiitus on koormav). Näe läbi teise silmade, aga ära samastu. Me ei ole samas paadis – igal on oma paat, aga need paadid võivad seilata samal merel;
• Ära praga, vaid märka. Naiskodukaitse on kui läbilõige ühiskonnast. Meil ongi väga erinevad inimesed ja nad kõik on ok sellisena nagu nad parasjagu on;
• Aja planeerimine või pigem enda planeerimine ajas;
• Mida teha, kui üks liige ütleb, et kirju on liiga palju ja teine kurdab, et infot üldse ei liigu. Mis muud, kui täpsustada, kui kaugel on kauge ja kui palju on palju;
• Väldi miks-küsimusi. Jah neid, mida lapsed nii väga armastavad. Vahel on neist siiski tolku ka, nt kui nad on esitatud tuleviku suunal;
• Kommunikatsiooni mustad augud. Veendu, et sinust on õigesti aru saadud. Nt küsid lapselt, kas kõik on õpitud ja kolm korda saad vastuseks ebamäärase segu õlakehitusest ja turtsatusest. „No kas on siis õpitud?!“ – „Mida see õpitud tähendab?!“. Selgus, et kõik koolitükid olid juba ammu tehtud;
• Igaühe jaoks on oma rada. Arenguvestlus aitab vältida olukordi, kus liige satub rolli, mis teda sugugi õnneliku(ma)ks ei tee. Nt juhirolli lükatakse keegi, kes on tegelikult särav ekspert, mitte juht;
• Iga töö jaoks on oma instrument. Kui liige on väga pikalt eemal olnud, siis arenguvestluse jaoks on hilja. Hoopis mõistlikum on ta juhatada mentori man, sest pikk paus asetab justkui taas uue liikme kingadesse. Teinekord avaldab mõni uus liige ise soovi arenguvestluseks, kuigi õigem oleks tal hoopis mentoriga rääkida. Ehk inimene küsib jäätist (arenguvestlus), aga tegelikult on tal lihtsalt magusaisu – ulata talle nt šokolaad (mentor). Ning vahel piisab lihtsalt vestlusest ja küsimusest „Kus sa praegu omadega oled?“.
• Jpm nõkse.

Jäätiseteema polnud sellega aga lõppenud või just panigi meie õppepäevale kõneka punkti. Armas ringkonnakaaslane istus pärast kärmet poepeatust autosse ning ulatas igaühele jäätise ja tänas seltskonna eest. Kõigil lendasid suunurgad kõrvuni ja kui pulgad olid puhtaks limpsitud, saime ka oma sõnumit jagada: 

Muuda iga päev oluliseks.

Hea sõna võidab võõra väe.

Igaüks on oma õnne sepp.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Need mõtteterad passivad ideaalselt kokku ka eduka arenguvestlusega. Tahtmise korral võib nüüd nuputada, kes millise sõnumi tõmbas, ja mis jätsi me sõime.

Arenguvestluste vankrit ei pea üksi vedama. Kui jaoskonna juhatuses on leitud need, kes on valmis arenguvestlusi tegema, on liikmetel valikuvõimalus ja töögi jaotatud. Kui vestluseks on küll kokku saadud, aga asi ei edene, julgustab koolitaja Taive selleks korraks joont alla tõmbama ning mõne aja pärast uuesti proovima.

Arenguvestlus pole ülekuulamine. See ei pea olema miski, mida kiiresti kaelast ära saada või pelgalt linnuke aastakäsus. Liikmele on see võimalus oma tegevust mõtestada ja leida uusi sihte ning organisatsioonile oma ressurssi kaardistada, hoida ja toetada.