Halvaakook, kaardikile ja Õnne- üks- null kuuldel ehk staabiassistentide täiendõpe

Tuttavaid nägusid on ikka hea näha, eriti veel, kui koogiga vastu võetakse. Kohalik instruktor Ave organiseeris meile head lektorid ja oli terve nädalavahetuse tagala eest – muretses kõikvajaliku ja oli majas kõige targem, supportis ja söötis meid. Nii juhtuski, et ta ei pääsenud ka meie provokatsioonist saada enda valdusesse halvaakoogi retsept.

Esimesel päeval sisustas meie aega kln-ltn Laanisto, kes jagas praktilisi nõuandeid staabi ettevalmistamiseks ja tutvustas enamlevinud eestikeelseid lühendeid militaarterminoloogiast. Kõige mahukam oli kaardiõpe. Selgelt oli näha, kes on lapsevanemad ja harjunud töövihikuid kiletama või omavad vähemalt suurt potentsiaali saada klassiõpetajate soosingu osaliseks. Lisaks pidid õppurid koostama käsu juurde kilesid, populaarseim element oli ruut – ristide ja joontega, kriipsude ja punktidega.

Teisel päeval tegelesime sidepidamisega. V-srs Kalle Mürelilt saime ülevaate kutsungitest ja kõneprotseduuridest. Kuigi tundus hirmus lihtne, et kui su kutsung on Õ-10, siis tuleb vastata „Õnne- üks- null, kuuldel“, läks praktika ikka vahepeal päris lepikusse. Samuti oli tükk tegemist sõnumite dešifreerimisega sidetabelist – esialgu oli see jube aeglane protseduur, aga huvitav oli ka mõistatada, mida kaaskursandid sulle öelda tahavad.

Kohaliku naiskodukaitsja Liisi sõnul oli väga kasulik asjade praktiline läbitegemine, samuti oli huvitav sõnumite saatmine sideprogrammis. Mitmed õppurid edastasid tervitusi oma maleva korrapidajale ning naistele kohaselt oli elevus suur, kui korrapidajal oli mahti ka vastata.

Iga koolitus on korda läinud, kui sealt vähemalt üks teadmine või oskus saadakse. Siiani on mulle jäänud mulje, et sideõpe on NKK-s üks suurimaid müstikaid – kogu grupp kuuleks nagu esimest korda... ja nii iga kord...

Kuigi staabiassistente on seni kaasatud pigem suuremate õppuste läbiviimisel, võiksid ka kodumalevad neid tihedamini rakendada – oleks kasuks mõlemale poolele.