Esmaabi erialavõistlusel koos kodutütardega

Korraldajate poolt oli seatud suur eesmärk – arendada Naiskodukaitse ja Kodutütarde ühtekuuluvustunnet, elavdada Naiskodukaitse ja Kodutütarde esmaabialast väljaõpet ning anda liikmetele läbi kogemuse juurde uusi esmaabiteadmisi ja –oskusi. Lisaks muidugi oli plaanis selgitada välja parimate esmaabi alaste oskuste ja teadmistega võistkonnad. Arvan, et see viimane ei olnud enamike võistlejate puhul just kõige primaarsem, vaid märksa olulisemaks peeti kogemusi, mida saadi erinevate situatsioonülesannete lahendamisel. 

Reede õhtupoolikul peale võistkondade saabumist ja mandaati, toimus võistluste pidulik avamine ja koosviibimine. Sõna tervitusteks sai palju tähtsaid ja vähemtähtsaid inimesi, tehti ajaloo jäädvustamiseks uhke ühispilt. Laupäeva varahommik tervitas meid ilusa ilmaga ja võistlus võis alata. Võistkonnad liikusid kindla graafiku alusel erinevaid situatsioonülesandeid lahendades ja õppetundides osaledes. Päeva mahtus neli õppetundi- pääste, elustamine, sidumine ja alajahtunu. Lisaks veel ülesanded „Veri“ (erinevate suurte verejooksudega) ja elustamisest. Teadmisi kontrolliti ka kirjaliku testiga, kus kodutütardel ja naiskodukaitsjatel tuli oma teadmisi eraldi proovile panna ja lõpuks tulemused summeeriti. Erinevad olukorrad ja vigastused, palju kannatanuid – kõige sellega tuli hakkama saada mõnekümne minutiga. Seega oli palju ootamatuid olukordi ja võibolla ei laabunud alati just kõik kõige paremini. Seda väärtuslikumad on kogemused, mida sellistelt võistlustelt saab.

Õhtul tuli kõikidel võistkondadel esitada oma kodutöö, milleks oli esitlus või ettekanne esmaabi tutvustamiseks avalikul üritusel.  Oli väga humoorikaid ja lustlikke esitusi ja ka teoreetilisemaid.  Meie võistkond usaldas selle ülesande lahendamise kodutütardele. Ette valmistati esitlus esmaabi tutvustamiseks- tähtsamad põhitõed ja oskused.

Pühapäeva plaanidesse mahtus teatevõistlus ja massiülesanne.  Teatevõistlus kulges mööda Puka alevikku, kus möödaminnes tuli lahendada  erinevaid väikeseid ülesandeid- ajada keema topsi täis vett katelokis, eristada tamme teistest puuliikidest, tunda erinevate narkootiliste ainete mõjusid, lahendada matemaatilist ülesannet, siduda nimetissõrme, tunda erinevaid söödavaid ja mittesöödavaid seeni, kanda kõhuhaavaga kannatanut ja nii edasi. Teatevõistluse lõppedes ootas ees massiülesanne. Anti teada, et koolimajas on toimunud plahvatus ja on kannatanuid. Kui palju neid oli tegelikult ja milliste vigastustega, see jäigi ilmselt päris tuvastamata. Nagu ikka aega oli vähe ja „hädasid“  palju. Ja eks ehmatus ja tahe „teha kõike õigesti“ tegi oma töö.

Ja oligi aeg teha võistlustest kokkuvõte ja premeerida tublimaid.  Meeles peeti nii instruktoreid ja korraldajaid,  vahvaid ja tublisid „kannatanuid“  kui ka võistlejaid. Võitjaks tuli Valga, järgnesid Tartu ja Põlva.

Kuigi Rapla võistkonna koht ei olnud  kõige kõrgem ja uhkem, siis sellest märksa olulisemaks pean saadud kogemusi. Meie  kodutütred Gerli ja Stephanie-Beatrice olid väga väga tublid ja julged! Mina ja Miidi olime varasemalt osalenud sarnasel võistlustel ja oskasime aimata, mis ees võib olla või tulla. Aga tüdrukud puutusid sarnaste situatsioonülesannetega kokku esmakordselt ja said hästi hakkama.

Usun, et nii meie kui kõik teised osalejad said hulgaliselt väärtuslikke kogemusi ja vajalikke oskusi edaspidiseks!