Esinaise kõne Naiskodukaitse 96. aastapäeval

Armsad naiskodukaitsjad, hea kaitseminister, Kaitseliidu ülem, külalised.

Taas on möödunud üks tähelepanuväärne Naiskodukaitse aasta, mida kolleegid ja kaasteelised on iseloomustanud nõnda: äge, palju väljakutseid, hullumeelne, motiveeritud uued liikmed, kokkuhoidmine ja usk, et koos saadakse ükskõik, milliste ülesannetega hakkama.

Igavuse ja paigalseisu üle ei saa tõesti kurta. Meie organisatsioon on suurenenud enam kui kolmandiku võrra, meil on motiveeritud ja samas värskel pilgul nõudlikud uued liikmed. Meil on piisavalt väljakutseid, millest osaga oleme edukalt toime tulnud ning ka üksjagu väljakutsete sasipuntraid, mis veel laitmatuks süsteemiks loomist ootavad.

Kevadel uute liikmete seas läbiviidud küsitlus andis meile palju olulist infot süsteemi tugevuste ja nõrkuste kohta. Saime teada, et paljud uutest tulijatest on oma koha organisatsioonis juba leidnud, aga ka seda, et vähemalt kolmandik ei tea tänaseni, mis võiks olla nende roll riigikaitses. Igale liikmele tema soovide ja võimaluste kohase rakenduse leidmine maakaitse- ja sihtüksustes on olnud läbiv pingutus kõikidel tasanditel. See on valdkond, millega töötame edasi ning tean, et saavutame ka edu, nõnda nagu Naiskodukaitses kombeks. Isegi kui kõik eesmärgid ei täitu loodetud tempos, siis vähemalt kvaliteedi üle oleks patt kurta. Poolaasta kokkuvõtted näitasid, et maakaitseüksustesse kuuluvatest naiskodukaitsjatest osales poole aasta jooksul Kaitseliidu tegevuses valdav enamus, suisa 93,2%, mis on selgelt parim näitaja Kaitseliidus. See näitab, et kui naiskodukaitsja on oma kaalutletud otsuse teinud, siis on ta aktiivne, pühendunud ja kohusetundlik.

Sel aastal oli meil taas võimalus panna proovile oma koordineerimisvõime, vastupidavus, taiplikkus ja pingetaluvus ühe suurprojekti raames, milleks oli laulu- ja tantsupeo toitlustamine. Ühtekokku 170 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast rassisid selle nimel, et osalejad saaksid kõhud täis ning kogu operatsioon oleks professionaalselt ja tõrgeteta läbiviidud. Meie jaoks oli see ennekõike suurõppus, kus saime harjutada, kuidas tagada väga kitsas ajaraamis ning piiratud tehniliste tingimustega kümnete tuhandete inimeste sujuv toitlustamine. Saime kõvasti kindlust juurde, et saaksime edukalt hakkama ka kriisiolukorras, kui selline vajadus peaks tekkima. Erilist rõõmu tegid loomulikult jälle meie liikmed, kelle peamine emotsioon oli rahuolu tehtust ja suur tänutunne, et nad said oma panuse anda.

Üheks käesoleva aasta märksõnaks on kindlasti evakuatsiooniõppused. Aprillis viidi õppuste tase uutesse kõrgustesse Kirde maakaitseringkonnas, kus Miljon miksi? oli kahtlemata väljakutse ja õnnestumine samaaegselt. Tallinna, Harju ja Rapla evakuatsioonirühmad saavad oma tuleristsed juba vähem kui kuu aja pärast riiklikul õppusel Crevex ning läänlased valmistuvad loomulikult Orkaaniks. Kui paljude aastate vältel olid naiskodukaitsjad suurõppustel ennekõike toetavaks jõuks, siis täna oleme ise ka planeerivas ja vajadusel juhtivas rollis.

Omamoodi eestvedajateks ja teenäitajateks võime end pidada ka elanike kriisivalmiduse suurendamisel. Ole valmis! mobiilirakendus ei ole kuigivõrd oma aktuaalsust kaotanud, väikeste aga järjekindlate sammudega parendame nii sisu kui vormi ning teame, et iga päev lisandub vähemalt mõni uus kasutaja. Selle kõrval on aga üha suuremat rolli võtmas kriisivalmiduse koolitused, mida naiskodukaitsjad läbi viivad. Viimastel kuudel on toimunud Ole valmis laagrid! organisatsiooni mittekuuluvatele naistele Võrumaal ja Narvas, kriisikoolitatud ca 2000 riigikaitseõpilast ning lisaks mitmed tuhanded huvilised, kel soov oma teadmisi suurendada ja oskusi parandada. Ma olen siiralt tänulik, et meie liikmed tulevad kaasa ja tihtipeale sikutavad eest ka ettevõtmisi, kus vastutajad pole veel vedama saanud, mõõdikud pole paigas ja ressursski leidmata. Naiskodukaitsja lähtub sellest, et kui midagi saame teha juba täna, siis teeme. Ja tõesti, erakordselt palju saab teha ära ka vähese ressursi ja puuduvate suuniste tingimustes.

See kõik, mida siin uhkusega esitlesin, ei ole eeskujulikult juhitud arvutimäng. Naiskodukaitse on päris inimesed, ennekõike vabatahtlikud ja käputäis pühendunud palgalisi, kes soovivad õppida, kasutavad ära võimalused enesearenguks, võtavad vastu väljakutsed, panustavad alati, kui vähegi saavad, näitavad üles initsiatiivi ning saavad inspiratsiooni sellest, mida armastavad! Aitäh, head kaasteelised!
Elagu Naiskodukaitse!