Enesekaitse õiguslik külg

Milleks?

Enda või teise kaitseks õigusvastase ründe vastu:

• jõu kasutamine vara kaitseks on lubatud;
• seaduslikule tegevusele (nt politseile) vastuhakk ei ole lubatud;
• niisama teistele kallale tungida ei tohi – selle eest saab karistada;
• enesekaitseks võid kahjustada vaid ründajat, mitte asjassepuutumatuid kõrvalseisjaid.

Millal?

Kui sind juba rünnatakse või rünnak on kohe algamas – ja mitte kauem, kui ründe lõpetamiseks vajalik.

• Ei pea ootama, et ründaja juba oleks lüüa jõudnud, kui on selge, et ta kohe lööma hakkab.
• Ründe vastu võib end kaitsta ka siis, kui rünne veel kahju ei ole tekitanud (nt esimene löök läks mööda).
• Rünne on läbi siis, kui ründaja ründamisest loobub või on võitlusvõimetu. Maha kukkunud ründaja ei ole tingimata võitlusvõimetu, ründajalt ära võetud relv ei tähenda tingimata rünnaku lõppu.
• Ründeks loetakse kõiki neid tegusid, mis seaduse järgi lubatud ei ole – ka neid, mille eest ei karistataks. Solvamise korral on füüsilise jõu kasutamine lubatud vaid erandlikel juhtudel.

Millega? Kui kõvasti?

Tuleb valida vahend, mis ründe lõpetab – aga kui selliseid on valida mitu, siis nende seast ründajale säästvaim.

• Kaitsja ei pea endale võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski.
• Seadus ei nõua vahendite võrdsust.
• Kui saad end ohustamata hiljem karmima kaitsevahendi peale üle minna,
• võiksid alguses proovida rünnakut tõrjuda millegi leebemaga.
• See, et su relv on ebaseaduslik, ei tähenda, et sul poleks õigust ennast sellega kaitsta – aga ebaseadusliku relva omamise eest võid ikka karistada saada.

Piiride ületamine?

Ei tohi sihilikult valida sellist vahendit, millele oleks samavõrd efektiivne, kuid ründaja jaoks leebem alternatiiv. Ei tohi sihilikult ründajale rohkem kahju teha, kui ründe lõpetamiseks vajalik oli.

• Seda, kas enesekaitseõigust rakendati õigesti, hinnatakse nn keskmise mõistliku inimese seisukohast ja lähtudes sellest, mis kaitsjale ründehetkel teada oli. Tagantjärele tarkus pole oluline.
• Kui rünnak on lõppenud, siis ründajat „karistada“ ei ole lubatud.
• Kui ründaja kogemata rohkem viga sai, kui vaja oleks olnud, siis sind hädakaitsepiiride ületamise eest vastutusele ei võeta.

Ära joosta? Politsei kutsuda?

Võimalus põgeneda või abi kutsuda ei välista õigust ennast kaitsta.

• Kui võimalus on, on ikka arukas põgeneda, ehkki seadus sind põgenemiseks ühelgi juhul ei kohusta.
• See, et sa saaksid politsei kutsuda või kellegi poole abi saamiseks pöörduda, ei tähenda, et sa ei võiks ennast kaitsta.

*Allikas: Andreas Kangur, instruktor, Tartu Budoklubi