Elus ei ole tähtis see, mida sa maha jätad vaid see, mida sa edasi annad!

Neli aastat tagasi kudusin mina oma esimese kirivöö.  Mõtlesin, et soki ja kinda kudujana peaks vöö kudumine olema sama lihtne, kuid ma eksisin. Ma ei saa öelda, et töökäik ja õppimine ning ühe kirivöö elulepuhumine oleks tulnud lihtsalt. Oli nuttu, allaandmist, et minust jääb see vöö kudumata. Õnneks jagus minus piisavalt seda eestlaslikku jonni ja see esimene vöö sai ilus ning armas.

Juulikuu teisel nädalal sõitsime Jaanaga kogu kirivöö killavooriga Hiiumaale. Kassari väikses hubases rahvamajas ootasid meid viis hakkajat naist, et kääritada raamile kirivöökirjad. Alustasime algusest. Igaüks sõlmis vajaliku arvu niiesi. Need tekitavad kudumisel kammi, mida kord üles ja siis alla lüües moodustavad mustriread. Haudvaikuses “poodigi” linast lõime vastavalt mustrile rallirajana raamile. Esimene päev oli kosta vaikset podinat: “Valge ülevalt, valge alt, must ülevalt…” Nii me siis Jaanaga olime kui kullisilmad kääritamise juures. Mõni sai kiiremini vöömustri raamile, mõni aeglasemalt. Tähtis oli see, et saadakse aru, mida teha. Iga töö vajab pühendumist, vaikust ja keskendumist. Aeg kadus neelates. Hommikust oli saanud märkamatult õhtu.

Järgmisel päeval jõudsid kõik naised mustri kudumiseni. Algas töö, kuidas kõige lihtsamini selgeks teha mustri lugemist. Jõuan siinkohal taas oma soki ja kinda kudumise näite juurde. Soov oli naistele asi hästi lihtsalt edasi anda. “Mis moodi üles ja alla? Mida ma kaotan ja varastan? Mis kamm? Kuidas see küü tekib?”  Seisme õpilaste kõrval, ajasime näpuga järge, jagasime omi oskusi, mis aastatega kudumisel kujunenud. Terve pika päeva tulemusena valmisid naistel esimesed mustrid vööst.

Kui me augustis jälle kohtusime, siis sain kinnitust sellele, et õpetatu on kandnud vilja. Sain oma sõrmedega paitada esimesi kirkaid vöid. Hea tunne südames, oleme Jaanaga endast elus midagi edasi andnud. Leppisime järgmise kokkusaamise oktoobrisse.

Naised, me oleme üliägedad! Me saame olla uhked! Eesti on viie kirivöökuduja võrra rikkam! Meie esiemade oskused elavad edasi, meie tegudes. Head mõtted, head teod, head sõnad: on ilus kolmik, mis kootud ühte väge täis kirivöö mustrikirja sisse! Armastame ning austame oma juuri, kuskohast me pärineme, edasiviivusel on tohutu jõud!