Eesti keelt tuleb väärtustada, hoida - see algab kodudest

Veronikale omaselt ei puudunud õhtust ka üllatus - Ühendkuningriigis elav naiskodukaitsja Eda Põldma oli saatnud avalike suhete grupile südamliku tervituskirja, mis koosolekul ette loeti. Oma kirjas jutustas Eda, kuidas temast on välismaal elades saanud eesti keele kandja ja õpetaja. Ta rõhutas isamaalisuse ja emakeele hoidmise tähtsust ning soovis kõigile selleks tahet ja jaksu.

Emakeele lainel jätkasime ka peale koosoleku lõppu. Emakeelepäeva eel rääkis meile suulisest ja kirjalikust eneseväljendamisest, sagedasematest vigadest avalikus keeleruumis, stiilitasanditest tarbekirjades ja sotsiaalmeedia keelekasutuses karismaatiline emakeeleõpetaja, Emakeele seltsi liige ja Emakeeleõpetajate seltsi liige Piret Järvela.

Rõõmustava uudisena selgus, et meie keele terviseprognoos on üsna lootusrikas. Kuigi tänapäeval, vastupidiselt saksa ja nõukogude ajale, puudub sisemine vastupanu võõrkeele pealetungile ja sageli kardame oma keele ja kultuuri säilimise pärast, on eesti keele seisund päris hea. Eesti keel paikneb maailma keelte hulgas esisajas ja meil on heal tasemel keeletehnoloogia. Just viimane aitab tagada, et meie keel igapäevaelu globaliseerumise ja arvutiseerumise käigus ei hääbuks.

Eesti keelt tuleb väärtustada, hoida - see algab kodudest. Oluline roll on igal keele kandjal.  Mõtleme, mida ütleme ja kirjutame, sobitame stiile sihtgruppidega, jätame ära tühisõnad ja kantseliidi, oleme õigekeelsed ning kasutame kirjavahemärke - sellega austame nii meie keelt, suhtluspartnereid kui iseennast.

Head emakeelepäeva meile kõigile!