Bronhiaalastma atakk

Tegemist on hingamisteede kroonilise põletikulise haigusega, mille erakorralisus avaldub n-ö äkki alanud hingamisraskuses. Tingitud bronhi ahenemisest ehk bronhiseinte silelihaste spasmist, tursub limaskest bronhiaalpuus põletiku tagajärjel ja hakkab erituma sekreeti (lima). Nende koosmõjul bronhid ummistuvad ning hapnikuvahetus on pärsitud. See, mis astmahoo vallandab, on igaühel erinev. Tihtipeale on algatajaks näiteks allergiline faktor.

Tunnused:

• algab järsku;
• hingamine on raskendatud, eriti on pikenenud või raskendatud väljahingamine;
• köhaärritus (varajane sümptom);
• lämbumistunne;
• hääle kähedus;
• raskendatud rääkimine;
• rahutus seoses lämbumisega, paanikahood;
• sundasend (ettepoole kummardunud);

Esmaabi:

• oluline mõju on kannatanu rahustamisel (hingamise kontrollimisel)!
• kannatanu võtab üldjuhul endale sobiva asendi ise, aga vajadusel aita kannatanut. Tavaliselt on sobiv asend (pool)istuv, mugav, selga toetav.
• kui leidub, siis tuua kannatanule tema astmaravimeid
• avada aken: jahe värske õhk rahustab (kui pole tegemist õietolmuallergiaga)
• ravimite puudumisel võib lasta hingata veeauru (samas see kõiki ei aita)
• esmase astmahoo korral või kui astmahood ei leevendu: helista numbrile 112!

Astmat põdev inimene (v.a väikelaps) abistab end tavaliselt astmahoogude ajal ise, kasutades inhalaatorit esimeste tunnuste ilmnemisel.