Ainult see, mida naised omaks võtavad, see edeneb, õitseb ja võidab

Koos ringkonnaga tähistavad oma suuremaid ja väiksemaid juubeleid sel aastal veel mitu jaoskonda. Paldiski jaoskond tähistas 2. aprillil oma 25. juubelit. 20 aastat taasasutamisest täitub päris mitmel jaoskonnal - Kose jaoskonnal täitub 19. juulil, Saue ja Kuusalu jaoskonnal mõlemal 8. detsembril. Teistega võrreldes on noored ja veel lausa rohelised jaoskonnad Viimsi jaoskond, kes novembrikuus tähistab oma 10. taasasutamise päeva ja Harku jaoskond, kellel täitub juulis alles 5. tegutsemise aasta.

Tähtsad sündmused väärivad meenutamist ja olulised inimesed esiletõstmist, seega soovime juubeliaasta puhul anda väikese ülevaate Naiskodukaitse Harju ringkonnast, selle asutamisest ja taasasutamisest ning samuti kõigist juubelit tähistavatest jaoskondadest. Artiklite seerias toome lisaks eeltoodule välja kõigi Harju ringkonna esinaiste ja ringkonna pikaajalise palgalise instruktori Pille Veitmaa mõtted ja meenutused.

Naiskodukaitse ajalugu ulatub 1925. aastasse, kui Rapla malevkonnas asutati esimesed kompaniide naisrühmad. Tsiteerimist väärivad tolleaegse Rapla malevkonna pealiku härra Suursöödi sõnad „Ainult see, mida naised omaks võtavad, see edeneb, õitseb ja võidab“. 

13. augustil 1925. a. asutati esimene naisrühm Rapla malevkonna juurde, 1. oktoobril 1925. a. järgnes sellele Raikküla rühm, novembrikuus lisandus Kehtna rühm ning aasta lõpus Harku rühm. Enne Naiskodukaitse põhimääruse kehtestamist oli Harjumaal 15 jaoskonda paarisaja liikmega, kes toimetasid Kaitseliidu põhikirja alusel.

2. septembril 1927 anti Naiskodukaitsele ka õiguslik vorm ja kehtestati põhimäärus, millega tutvumiseks kutsus maleva pealik härra Suursööt kokku esimese ringkonnakogu. Ringkonnakogu toimus 27. novembril 1927. a ja seal osalesid 13 jaoskonna esindajad.

Kohe pärast 1940. aastal Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret viis uus võim ellu „rahvavaenuliste organisatsioonide“ sulgemise. 27. juunil 1940 andis vabariigi president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Sellega lõpetati nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde kui ka Noorte Kotkaste tegevus.

Naiskodukaitse Harju ringkond taasasutati 21. märtsil 1996. aastal. Harju ringkonna taastamise eestvedaja oli Rita Loel (1966-2012), kes pool aastat varem oli aidanud taasasutada Naiskodukaitse Saaremaa ringkonda. Malevapealiku käskkiri Naiskodukaitse Harju Ringkonna taasasutamise kohta allkirjastati 8. aprillil.

Rita Loel oli Naiskodukaitse Harju ringkonna esimene esinaine aastatel 1996–2001. 

Naiskodukaitse keskjuhatuses oldud üheksa aasta jooksul oli Rital võimalus kaasa rääkida ka üleriigilistes otsustes. 

Lisaks edukale Harju ja Saaremaa ringkondade juhtimisele on Rita teinud palju muudki, mis on avalikkuse tähelepanu köitnud. 2001. aastal tunnustati teda Kodanikupäeva aumärgiga silmapaistvalt hea kodanikukohuse täitmise eest.  Ta silmad särasid ja nägu oli naerul ka siis, kui tal oli raske. Rita ei küsinud kunagi, mida riik peaks temale andma, vaid vaatas, mida tema saab riigile anda.

Rita Loel sängitati  Kaitseliidu ja Naiskodukaitse auavalduste saatel mulda 13. septembril 2013.

Angelina Oblikas oli Harju ringkonna esinaine aastatel 2001–2004. 

Angelinat kutsus 2000. aastal Naiskodukaitsega liituma Rita Loel ja Angelina sõnul oli tal liitumiseks ainus tingimus see, et ta ei taha püssi käes hoida. Angelina karjäär Naiskodukaitses oli kiire. Aasta jooksul peale liitumist valiti ta Paldiski jaoskonna esinaiseks ja 16. detsembril 2001 Harju ringkonna esinaiseks. 

Anu Püümets oli Harju ringkonna esinaine aastatel 2005–2014.

Anu on Harju ringkonna Rävala jaoskonna liige aastast 2004, mil tublid ja hakkajad naised äratasid ellu Naiskodukaitse Rävala jaoskonna. Anu aktiivsust märgati ja juba aasta peale liitumist valiti Anu Harju ringkonna esinaiseks. 

Helen Allas oli Harju ringkonna esinaine aastatel 2014–2017.

Helen liitus Naiskodukaitsega 2011. aasta alguses, soovides olla oma riigile kasulik. Sel hetkel oli Harju ringkonnas kolm jaoskonda ja Helenist sai Männiku jaoskonna tegevliige. Viimsi elanikuna vedas Helen Viimsi jaoskonna loomist ja jaoskonna asutamisel sai temast jaoskonna esinaine.

2013. aastal valiti Helen ringkonna ase-esinaiseks ja 2014. aastal esinaiseks. Seoses tööle asumisega Naiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialisti ametikohale, ei olnud Helenil võimalik peale ametiaja lõppu uuesti ringkonna esinaiseks kandideerida. 

Jane Suu oli Harju ringkonna esinaine aastatel 2017–2020. Jane ametiajal toimus Harju ringkonnas hüppeline liikmeskonna kasv ja Harjust sai viieteistkümne ringkonna seast suurim. 

Elbe Lumiste on Harju ringkonna esinaine alates 2020. aastast. Elbe alustas tegevust esinaisena rangete covid-piirangute ajal. See aeg on esitanud talle palju uusi väljakutseid, eelkõige kuidas hoida liikmeskonda aktiivsena ja täita ringkonnale seatud eesmärke tingimustes, kus suhtlemisvabadus on piiratud.

Järgneb....

Järgmistes artiklites saate teada Harju ringkonna esinaiste mõtetest ja meenutustest nende ametiajal ning juubelijaoskondadest lähemalt.