Ah mine metsa, kuuse alla!

Esimene lumi oli juba ära sulanud. See-eest oli kõik märg ja sadas aina juurde. Sompasime läbi mudase ja vesise metsa, et leida sobilik ööbimispaik. Hea õnne korral lootsime leida kõrgemat ja kuivemat kohta. Ideaalne oleks näiteks koht, kus suurem puu murdunud, mille toele varjualune ehitada. Seda leidmata, valisime kõige kuivema saadaoleva paiga. Instruktor Heli selgitas, kuidas tuleb onn ehitada ning seejärel peale väikest plaani, asusime tegudele. Naised hakkasid puid ja oksi langetama nagu elupõlised metsatöölised.  Juba kerkisidki 2 onni keset metsa.  Lipp lipi peal, lapp lapi peal said valmis kõige ilusamad kuuseokstest metsaonnid.

„Põhja peale tuleb rohkem kuuseoksi laduda!“ hüüdis keegi. Lõpuks valmis nad saidki. Ega üks õige laagriplats ilma ihuhädade rahuldamiskohata kõlba kuhugi! Strateegiliselt sobivasse paika sai meisterdatud ka igati tip-top „vesiklosett“.

Nüüd siis lõket tegema… „Oot-oot, enne ikka tulepeegel ja ka auk lõkke jaoks!“  Käsk on täitmiseks. Ilusti ladusid naised ka varjualuse ette tulepeegli, kaevasid augu ja ääristasid kividega. Proovime nüüd siis ka lõket teha. Kus võtta kuivi puid? Kuidas süüdata, kui pole tikku? Õppisime kohe, kuidas leida metsas ka paduvihmaga kuivad puud ning mis nippe kasutada tule süütamiseks.  Tegime ka lõkkele söögitegemiseks vajalikud kohandused ning juba saigi suppi süüa.

Instruktor Anu rääkis mis me peaksime alati metsa minnes kaasa võtma, kuidas talitada kui oled metsas eksinud ning mida teha siis kui oled jäänud metsa mitmeks päevaks ettevalmistamata. Mida võib metsas süüa, miks on pajukoor hea ja kuidas lõpuks metsast välja saada. Õhtu saabus üllatavalt ruttu ja juba oligi pime. Õhtusöögiks tegime vardas kanad ja tuhakartulid. Kuid ega naised ei saa magusata isegi metsas mitte. Magustoiduks küpsesid lõkkel šokolaaditäidisega banaanid. Mmmm, kõht täis ja tuju hea! Vahepeal oli ka vihm järgi jäänud ning oligi paras aeg jälle natuke tarkust omandada. Lõkke ümber sai jutustatud kaua. Õppisime kuidas saab keeta vett näiteks plastmass pudelis või ka papptopsis. Vahetasime kogemusi riietumises, magamiskottidest ja muust metsa- ja matkavarustusest. Saime teada, kuidas märjad saapad või riided kuivaks saada ja kuidas öösel oma varustust hoida. Hilistel tundides pugesime oma magamiskottidesse ning magasime mõnusat und värskes õhus!

Hommikul ei olnud aega raisata. Hommikusöök söödud jälle metsatarkusi omandama. Oskame endale nüüd ise vett koguda ja ka vett puhastada. Seda kõike metsast leiduvaga.  Instruktor Meelis õpetas meile kuidas metsas suunda leida, kuidas ilmakaart määrata, kuidas kaugust mõõta ja palju-palju muud. Ning siis saatis ta meid teele!  Asimuut määratud ning start! Nagu tellitud, hakkas aga jälle ladinal sadama. Üks õige naiskodukaitsja muidugi ei lase ennast sellest häirida ning leiab selles ka midagi positiivset! Kontrollpunktideks olid tabavad vanasõnad ja elutarkuseterad. Need aitasid aga edasi rühkida. Raja pikkuseks tuli umbes 10km. Kes rohkem või vähem ära eksis, sellel tuli küll natuke rohkem J Finišis ootas meid saun ja maitsev ahjupraad.

Teame kuidas metsa minna ja teame kuidas metsas ellu jääda. Võime iga kell kuuse alla minna! Veebruaris proovime nüüd karmimates tingimustes!