Valga linna päevade paadiralli

Olime juba pikka aega plaaninud sellest üritusest osa võtta, aga et rallil osaleda oli vaja leida paat ja võistlejad, kes oleksid piisavalt tugevad ning julged, et Pedeli peale sõudma minna. Otsitud sai terve ringkonna pealt, lõpuks leidus kaks kanget, kes kirja teel oma nõusoleku andsid. Kokku sai meid kolm – Raili Siimann, Jaanika Niklus ja Kristi Kahro (Valga jaoskonnast). Kuna Valga jaoskonnal ujuvvahendit pole ja laenatud asjad kipuvad ikka katki minema, siis otsustati koormakattest ja lehtpuu okstest ise omale paat meisterdada. Oksad saadi Metsniku lasketiirust, kus kenade mändide ja kuuskede vahelt oli võsa märgata. Paju oksad olid ideaalsed meie lootsiku jaoks.

Pedeli kallastel sai oksad pandud koormakatte sisse ja esialgne pilt oli vapustav. Muru peal lamades paistis meie veesõiduk üpriski vettpidav. Oksaparves sai tassitud stardipaika, mille käigus tekkisid esimesed kahjustused. Pole miskit paremat, kui McAivari teip, mis pikendas parve eluiga. Stardipaigas oli mitmeid uudistajaid, et mis selle koormakatte all ikkagi peidus on??

Kõlas kauaoodatud stardipauk. Start oli oodatust parem. Saime kenasti ja kuivalt parve peale ja hakkasime sõudma. Üks kaheliikmeline meeskond oleks meie parve alla ajanud, aga kiired tõmbed aerudega tegid meist jälle liidri. No veidike hiljem hakkasid täispuhutud paadid ja kanuud küll mööda minema, aga oma võistlusklassis  "isevalmistatud ujuvvahend" olime me ikkagi esimesed. Ja ega kiiret ju polnud, läbitav vahemaa oli lühem, kui teistel. Peagi hakkas selguma tõsiasi, et midagi on valesti! Vesi hakkas oksaparves tõusma ja olime ühtäkki Pedeli vetevoogude embuses. Tuli välja, et sellise parvega ei saa mitte aerutada jalg üle serva. Meie äärmiselt tugev võistkond pidi lahkuma uppuvalt laevalt. Parv oli neid vee peal kandnud 40 meetrit. Nüüd jäi veel oodata võistluse lõppu, et saaks oma lootsiku jõe pealt kätte. Abivalmis päästeameti rannavalvurid ujutasid meie nukralt hulpiva oksahunniku kaldasse.

Selleks korraks oli meie võistlemine võisteldud. Ehk järgmisel aastal veab rohkem ja läbitud saab vähemalt pool distantsist. Kuidas ja millega- eks see selgub juba järgmistel linnapäevadel.