Leiva küpsetamine

Miks mitte ise omale leiba teha? Vähemalt siis tead, mis seal ka reaalselt sees on!

Saime siis palaval suvel kokku jahedas Otepää Kultuurimaja noortekeskuse ruumides, kus leidus igati vajalik varustus leiva tegemiseks/ küpsetamiseks.

Kohale jõudes peapagar Kristel juba võitas põhjalikult leiva vorme; see tehtud kutsus kõiki lauale lähemale, et siis selgitada protsessi. Põhiline oligi siis juuretis, lisati jahu, soola, suhrut .... jne ega täpselt kõike ei mäletagi. Juuretist sai ka igaüks omale koju kaasa võtta, et ise kodus küpsetisi tegema hakata. Tegime erinevaid variante: puuviljadega (ploom, rosin jne), peekoniga nn lihaleib, pähkli-seemne (lina-, päevalilleseemned ja maapähkel) ja täiesti tavaline leib.

Samal ajal kui leivad küpsesid ahjus, proovisime kätt käsitöö alal. Heivi õpetas meile erinevate paelte punumist. Edasijõudnud liikmed tegid eelmise kästöötunni kaelakeede/käepaelte heegeldamist pärlitega.

Heivi käes tundus iga paela punumine jube lihtne, kuid kui ise pidid tegema hakkama, siis juba esimesel nii-öelda lõnga asetusel võis punuja näost välja lugeda "et-mis-nüüd-edasi". Juhendaja sõnul kõige lihtsama 2-lõngaga paela "Südamed" punumine muutus nii mõnegi jaoks ikkagi keerulisemaks, kui esialgu tundus. Osadele on ikkagi see käsitöögeen kaugelt esivanematega kaasa antud, sest nii mõnelgi tuli ilusti kõik välja.

Teine pael oli 4 lõngaga V-kujutise punumine igat värvi lõngast. See oli päris tähelepanu nõudev, eriti alguses. Nii kui järg meelest läks, nii oligi Heivi abi vaja.

Kui juba tundsime leiva lõhna, nii hakkasid kõhud korisema, õige aeg käsitöö sinnapaika jätta ja teha ainsat tööd, mis toidab. Loomulikult oli meil soojade leivaviilude kõrvale juua ka mõnusalt külma piima.

Praegugi seda juttu kirjutades neelud käivad:)

Kõhud täis söödud suundus igaüks oma koju paela edasi punuma.