Laupäevaks olid kavas erinevad sportmängud. Spordilaagrile kohaselt algas hommik virgutava võimlemisega, kuhu sügava une tõttu siiski paljud ei jõudnud. Pärast hommikusööki algas kohe orienteerumine, kus tallinlaste väledad jalad ja terav mõistus tõid meile esikoha. Etterutates võib mainida, et see jäi ka ainukeseks võiduks, mis võistlusmängudelt saavutati, mistõttu väärib see saavutus eriti äramärkimist.
Edasine päev paraku nii edukalt enam ei kulgenud. Köievõistluses jäime kõigis alagrupimängudes tugevamatele ilma suuremat vastupanu osutamata alla. Ülejärgmisel aastal edu saavutamiseks otsustasime köievedu kodus harjutama hakata. Kõigi alagrupimängude kaotused võtsime vastu ka võrkpallis.
Lisaks võistlusaladele sai igaüks end proovile panna ka individuaalaladel, kaugushüppes, vabavisetes ja käesurumises. (Käesurumisest kujunes muuseas vägagi vihane võitlus.)
Õhtul oli tarvis ka ajusid ragistada, sest pärast üsnagi ebaedukaid sportmänge olime panused pannud NKK ja riigikaitse teemalisele viktoriinile. See tasus end ka ära, pälvisime 3. koha. Ülejäänud õhtu kulges lõbusas meeleolus, sest ettekandmisele tulid ringkondade poolt varem ette valmistatud võimlemiskavad, teemaga „80“. Meie käsitlesime seda teemat kui „80 aastane naiskodukaitsja“ ja esitlesime end seeniorite võimlemisrühmana, kel näpuringid ja kerepainutused üsna vaevalised ja kontimurdvad olid. Peab tunnistama, et laval kujunes kava veidi teistsuguseks, kui me plaaninud olime. Lõbusat segadust tekitas üks eriti entusiastlik „seenior“, kes kavast ise ette ruttas ja painutamise asemel püüdis korduvalt käte peal seisma asuda.
Kõigi ringkondade kavad olid ülimalt vahvad. Tähelepanuväärsemad olid Tartu „daamide võimlemine“, Sakala tantsuline etteaste ja Pärnu vanamemmede diskotants. Viimasest sai ka kogu võistluse võitja, Tallinn jäi seekord seitsmendaks. Õhtu jätkus hilisööni seltskonnatantsude ja rahvamängudega, millest siinkirjutaja küll osa ei võtnud, sest hommikul kell 4 tuli asuda kaheks tunniks laagrit patrullima.
Pühapäevaks oli plaanis teatevõitlus, mis nõudis naiskodukaitsja erioskuste tundmist, osavust ja väledust. Neljal võistlejal tuli kordamööda täita erinevaid ülesandeid. Näiteks tuli rakmeid kokku panna, priimuse peal pannkooke küpsetada ja neid ka süüa, „jalaluu murda“ ja hädaabikutsung teha. Teatevõitlus läks Tallinna võistkonnal suurepäraselt, meeskonnatöö toimis ja võitluse nimel söödi silmagi pilgutamata priimusest toorest pannkoogitainast. Tulemuseks teine koht.
Spordilaagrist kujunes vägagi meeleolukas nädalavahetus. Karikat me ei küll ei saanud, selle võttis Sakala, kuid üldarvestuses maandusime igati tublile 5. kohale. Suurim võit on osavõtt ja sellest sportilikust-seltskondlikust üritusest võitsid kindlasti kõik osalejad.
Pilte.
Veel pilte.