Postimehe artikkel: "Naised Ernal"

Enne Ernat ei jõudnud tavaelus väga hõivatud naised kordagi minna spetsiaalselt treenima. Aga juba võistluse esimesel päeval sai selgeks, et oleks pidanud! Mitte jooksmist, vaid viiekilose relvaga ja 15-kilose seljakotiga käimist oleks pidanud harjutama. Nad kõik on aktiivsed tervisesportlased. Ilmselt kuus korda nädalas tõhus aeroobikatrenn? Aeroobika-jutu peale naised naeravad – keegi neist ei käi aeroobikas. Kes kus, aga jalgpall, ujumine, jooksmine, kick-boxing, orienteerumine on need alad, mida nemad harrastavad. «Kõik oleme maalapsed, eks see sitkus ja vastupidavus sealt ole tulnud,» on Airi veendunud. Sirle tõdeb, et pisipoja kõrvalt pole ta jõudnud ei jõusaali ega ujuma – osales vaid paaril orienteerumisneljapäevakul. «Aga kui poisiga jalutamas käin, teen pikad kõndimised, ikka nii 5-6-kilomeetrised. Mind vedas välja ilmselt see, et minu igapäevatöö on püstijalu. Ja ammu tehtud kergejõustik,» lisas kahe lapse ema. 

Naiste sõnul on nende võimalus eduks see, kui selekteerida välja need alad, kus nad suudaksid meestele konkurentsi pakkuda ja neid harjutada. Üks ala, mida nad põhimõtteliselt arvavad suutvat teha vähemalt sama hästi või isegi paremini kui mehed, on meditsiin, ka granaadiviskes saab täpsust harjutada. 

Ripsmekoolutaja on ikka kaasas?

Kuidas saab naine mitu ööpäeva metsas olles hakkama hügieeniga, kõik need kreemid ja muu mudru? Naiste sõnul meigist nad küll puudust ei tundnud, rohkem sellest, et korralikult pesta ei saanud. Aga siingi oli abinõu olemas: kui oli võimalus ületada jõgi mööda silda, otsustasid nemad teha seda ujudes – nii sai ühtlasi ka ennast puhtamaks. Samal ajal olid mehed vaadanud, et naised hilinevad nii palju vahepunkti – ju vist katkestasid. «Meie samal ajal nautisime ujumist,» rõõmustasid naised veel retke meenutadeski.

Kui oled metsas, siis oled metsas ja siis ei ole ei kreemi ega puudrit, siis on teised reeglid ei tule selle pealegi, et sellest puudust tunda, tõdesid naised. Ernale šampooni kaasa ju ei vea, kotid niigi rasked! Naised meenutavad naerdes, et enne starti omavahel muidugi aasisid, et kas ripsmekoolutaja on ikka kaasas.

Viis päeva pärast Ernat nad endi sõnul veel päris taastunud ei olnud, mõnel oli ikka veel rihmikutega hea käia. Teisele läksid rihmikud üldse jalga alles mõni päev pärast Ernat. Kuigi reglemendi järgi on omavahelise koostöö tegemine võistkondadele keelatud, tunnetasid naised nende päevade jooksul teiste võistkondade poolt hästi toetavat õhkkonda.

Kas naise koht on ikka sõjalis-sportlikus mängus? Ernal on olulised oskused ja teadmised, mitte sugu, nagu paljudes muudes valdkondades, on naised veendunud. «On väga palju inimesi, kes arvavad, et pole vaja ei riigikaitset ega militaarsüsteemi ja et kõik see on tühi raha raiskamine,» tõdes Airi. «Kui aga leiame, et see on vajalik, tuleb kasutada kõiki inimesi, mitte ainult poolt neist.» 

Kes nad on?

Airi Neve (28) – töötab Naiskodukaitse esinaisena, hariduselt semiootik, 3-aastane poeg

Sirle Baldesport (32) – lapsega kodune, muidu Soome saatkonnas perenaine, Naiskodukaitse keskjuhatuse liige, hariduselt toitlustusspetsialist, 11-aastane tütar, aasta ja kolme kuune poeg
Riina Mäemets (27) – töötab aiandusfirmas projektijuhina, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juhatuse liige.

Eve Kuuse Postimehe Arter 25.08.2007