NKK Spordilaager

Jõudsime Lääne-Virumaale Aartika puhkekeskusesse 29.07. õhtul peale kuut ja üks mis oli kindel  - Lääne-Virukatel ilmataadiga suhted sassis ja seega vihm meile kaaslaseks antud. Esmalt see meid veel ei heidutanud. Panime oma telklaagri püsti, kinnitasime natuke keha ja avasime laagri. Saime teada, et kohale on saabunud 11 ringkonda oma võistkondadega. Kohe esimesel õhtul oli kavas tutvustus teemal "Sport 1927". Meiegi valmistusime oma etteasteks. Evelin oli meil suur autosportlane ja oli kaasa valmistanud isegi rooli, Piret kirglik uisutaja ja harjutas uiskudel kiiremaid ringe, Liisa poheemlasest maletaja ja käis ringi oma malelauaga, Heliisa oli usin ujuja ja eputas trikooga ning mina unistasin oma sulgpalluri karjäärist. Kõike seda andis rahvale teada moedisainer Olesja.

Järgnev päev algas kõik ilusa rivistusega ja sealt edasi kirveviske, saagimise ja võrkpalliga.
Kirvevise oli huvitav, kuigi kahjuks jah kirvest me pakku kinni ei saanud. Saagimises tuli kahemehe saega saagida 30 cm puupakk, meil õnnestus silma järgi 31 cm pakk saagida. 

Tasavägises võrkpalli mängus me paraku kaotasime ja kuna teave oli, et kaotajad rohkem mängida ei saa läksime otsima uut tegevust.

Selleks saime orienteerumise. Stardis hakkas samuti vihma sadama, aga see oli ju 10 km raja jaoks hoopis karastav dušš. I punktis tuli 3 võistlejal silmad kinni siduda ja 4 liige siis tagant juhtis ainult puutumise teel meie ussis liikumist teatud trassil edasi ja tagasi. Kui sellega hakkama saime, algas liikumine järgmisesse punkti. Enne tegime veel ühe kõrvalepõike, et järgmist võistkonda segadusse ajada (see meil ka õnnestus ja järgmine võistkond alustaski vales suunas). Ise aga liikusime edasi. II punktis tuli kindla aja jooksul panna kokku kaitseliidus kasutusel olevaid teenistusrelvi, mis olid muidugi osadeks võetud ja kõik osad omavahel segi aetud. Kokku võis panna ainult 1 inimene ja teised said õpetada. Otsisime siis telkmantli pealt vee seest aga osasid ja püüdsime kõigest hingest kokku panna. Relvade osad aga olid märjad ja käed libedad ning seetõttu tegevus väga kiiresti ei edenenud. Aga aja lõppedes olime kokku saanud AK-4 ja Galill, kahjuks teenistuspüstol USB jäi kokku panemata. Kõik relvad said kokku pandud ainult ühel võistkonnal ja meie jäime selles punktis teiseks. Suundusime edasi III kontrollpunkti poole ja kohale jõudes avastasime, et meie pettemanööver (I punktis) oli korda läinud. Selles punktis panime katse-eksituse meetodil kokku rakmeid ja aja lõppedes olime sellega ka hakkama saanud. Jäänud oli veel IV kontrollpunkt ja seal kontrolliti meie matemaatilisi teadmisi koos keha kasutamise oskusega. Ehk siis ülesanneteks oli võtta vastavad poosid koos ette antud maapinna puudetega. Olime ka siin tublid ja jäime jällegi teiseks. Edasi tegime lõpprännaku finišisse ja suur oli üllatus kui sellega veel ei piirdunudki asi. Saime kätte küsimused, kus olid peal laulude loojad/esitajad ja laulu pealkirjad ning pidime juurde märkima eesti filmid, kus need kõlanud on. Saime teada, et ega me ikka Eesti filme väga hästi ei tunne.

Jäänud oli veel sulgpall ja kuna ka seal meil õnne ei olnud ning pidime leppima kaotusega, siis saidki ülesanded läbi. Õhtusöögini oli aga aega lausa 4 tundi ja vihma muudkui kallas, lastel oli igav ja nii me otsustasimegi, et kuna Rakvere on nii lähedal, siis patt oleks Rakvere linnuses mitte ära käija. Seega, kõik see mees bussile ja linnuse poole sõit algas. Ning kui suur oli meie üllatus kui Rakveres paistis päike ja vihmast polnud jälgegi. Seega nautisime linnuse võlusid ja vanaaegseid kombeid, külastasime piinakambrit ja vaatasime Tarvast.

Vahepeal helistasid korraldajad ja saime teada, et oli tehtud plaanimuutused ja hakatud suusatama, aga päike võlus rohkem ja seega me loobusime suusatamisest. Laagrisse jõudes saime teada, et ka kaotajad mängivad edasi võrkpalli ning ka sulgpalli. Seega tuli meil mängida üsna mitu mängu järjest. Järgnes õhtusöök ja siis jäime õhtust diskot ootama, kus pidi esinema muusik. Üllatus oli aga ka korraldajatele suur, kui muusik enam telefonile ei vastanud ja kohele ei ilmund. Tuli jätkata maki muusikaga ja ise miskit välja mõelda. Korraldajad tegid kõik endast oleneva ja kella 22.30 oli organiseeritud ning kohale toodud uus muusik. Muusik oli vaatamata voodist ära toomisele tasemel ja mängis kella 03.00 öösel.
Nägime ka võrratut ilutulestikku, mis oli küll pühendatud juubilarile, kes kõrval hoones oma pidu pidas.

Terve öö sadas loomulikult jätkuvalt vihma, aga hommik oli õnneks kuiv, kuigi jah jätkuvalt pilvine. Tavapäraselt alustasime hommikusöögiga ja edasi siirdusime viktoriinile, mille küsimustele vastasime nii hästi kui suutsime. Edasi hakkasime aga köit vedama. Panime oma taktika paika ja nii me siis kulgesime võidult võidule. Tõdesime, et vähemalt jõudu meil on, kas ka muud, seda pidid näitama lõppprotokoll.
Peale köievedu, mis röövis kogu meie jõu, oli jäänud vaid paberi vette ajamine. 

Saime teada, et orienteerumises olime jäänud 2. ja viktoriinis 3. kohale. Seega peale jõu oli meil ka vähemalt natuke mõistust:) Olime jäänud 11 ringkonna seas 6 kohale, seega täpselt keskele. Ühesõnaga kõik oli tasakaalus.