Liikmeskond ja erialarühmad

Liikmete arvu muutumine on tingitud sellest, et pärast mõningast seisakuaega on realiseeritud ammu esitatud avaldused lahkumise kohta. Praegu on aga juba ootamas mitmed liitumisavaldused, kus eriti paistavad silma looduskaitsjad. Jaoskondi on meil nüüdseks viis: lisaks varasematele Orissaare ja Kuressaare jsk-le taastati 20.01.2011 Pihtla ja 06.02.2011 Valjala ning 15.10.12 loodi Kuressaare 1. jaoskond. Kuressaare jsk-s toimub praegu reorganiseerimine, et suurt hulka inimesi paremini hallata.

2012. a. moodustati KL Saaremaa Maleva juurde ajalootoimkond, kuhu valiti Piret Urgas, Ellen Kask, Rita Loel ja Laine Tarvis. On avatud KL Saaremaa Maleva ajalootoimkonna koduleht (www.saaremalev.blogspot.com), kus on ilmunud toimkonna poolt kogutud materjalid.

Erialarühmadest toimivad meil avalikud suhted, toitlustus, esmaabi, sport ning formeerimine koos meestega.

Avalike suhete rühm on võtnud enda kanda peaaegu kõikide nende ürituste organiseerimise, mis on tõmmanud avalikku tähelepanu ning mida on tulnud kajastada meedias. Avalike suhete rühma tegevuseks on igasuguste ürituste ja kampaaniate korraldamine, avalikel üritustel osalemine, NKK tutvustamine, ringkonna ürituste kajastamine meedias, tegevuse kajastamine internetis, reklaammaterjalide väljatöötamine ja teiste kodanikeühendustega suhete loomine ja hoidmine. Teine tähtis valdkond on ringkonna-ajaloo kogumine ja säilitamine.

Avalike suhete rühma eestvedaja oli kuni selle aasta septembrini pr R. Loel. Rühma koosolekud olid enamasti kolm korda aastas. Ülejäänud aegadel suheldi meili ja telefonide teel. Aasta alguses jagasid liikmed ülesanded omavahel ära. Kindlad ja traditsioonilised üritused on aasta ema ja isa valimine, millele eelneb koos kodutütardega ühine lapitekiõmblemine. Mõlemaid üritusi on alati kajastatud ka kohalikus meedias.

KL aastapäevapeol on korraldatud ka oksjon. Mullu läks sealt saadud tulu naiste ja laste varjupaigale Laurits. Lisaks eelnevale on avalike suhete rühm olnud abiks nii märtsiküüditatute mälestuspäeva, paastumaarjapäeva, NKK mälestuspäeva, juuniküüditamise mälestuspäeva (koos Mementoga) ja ka küladepäeva ürituste organiseerimisel. Abikäsi ulatati ka vabadusvõitlejate XX kokkutuleku korraldamisele.

Rühm võttis enda korraldada teeõhtud, mis olid iga kuu esimesel kolmapäeval. Näiteks oli 2011. aasta märtsis võimalik juua teed koos maailmaränduri Hannes Hansoga, kuulates reisimuljeid kaugetest maadest. Aprillis käis meil külas laulja Ivo Linna, mais käis meiega kohtumas Kalle Norrand – Kuressaares sündinud, praegu USA-s elav vanahärra, kelle vanatädi oli meie esimene esinaine Marie Laurits-Bondartschuk. Sügisel istusime ühise laua taga uue malevapealiku Kristjan Mooraga ning külastasime ka Kuressaare linnavalitsust, kus meiega kohtumist ootas linnapea Mati Mäetalu. Märkimist väärivad ka meie suvised ajalooretked, kus külastasime maakonna erilisi paiku. Oleme käinud Kuressaare linnateatris, Haamerite majas, Kudjape kalmistul, Kaarma koolide muuseumis ja Jööri külamuuseumis. 13. september 2011 oli meie jaoks väga oluline sündmus – avasime Marie mälestuskivi Pikk tn 44 hoovil.

Aasta 2012 algas taas koosolekuga, kus kõik avalike suhete rühma liikmed olid oodatud maleva staapi, et vaadata üle, mida sel aastal teha. Kõik eelnevagi aasta traditsioonilised üritused said organiseeritud ja ka meedias kajastatud.

Jaanuari esimesel teeõhtul rääkis Rita Loel NKK ajaloost ehk siis kõige enam sellest, kuidas läks tema hiljutine Rootsi reis. Lisaks oli teeõhtutel külas ka maleva kaplan Isa Andreas ning vaadati filme. Augustikuus käisid meil külas vabatahtlikud riigikaitsenaised Soomest – nn kiltasisarat, kes on sealse MPK (riigikaitsekoolitusorganisatsioon) naised. Koos käidi EELK Anseküla Maarja koguduse väikeses pühakojas, kus NKK pühalikku tõotust said lugeda värsked ringkonna tegevliikmed. Palvuse viis läbi ringkonna taastajaliige, Anseküla koguduse õpetaja Anu Konks. Külastati ka kuulsat Salme viikingilaeva ning Sääre militaarmuuseumi. Koosviibimisel selgus, et ka kiltasisarat õpivad esmaabi, igapäevaturvalisust, käivad laskmas, tegelevad masstoitlustamisega ning koovad samuti ajateenijatele sokke, nagu seda juba nüüdseks neli aastat Saaremaal tehtud on. Järjepidevalt kajastatame meie ringkonna tegemisi ka internetis ning sel aastal olime väljas kohalikul infomessil Tuleviku kompass 2012.

Toitlustusrühma on nüüdseks kaks aastat juhtinud Anneli Juudas. Nendesse aastatesse on mahtunud tavalisi retki metsas koos meestega, kiireid õhtuid staabis, hullumeelset Orkaani, sama meeletult kiiret lastelaagrit ja ka rahulikke ning õpetlikke teeõhtuid. Aga on ka pidulikke hetki: aastapäevade tähistamised, aasta ema ja aasta isa valimised Kuressaare lossi kapiitlisaalis. Kõige töömahukamad on olnud meeste ürituste toitlustamised, kus toidud on hoitud lihtsad, toitvad ning kiiresti valmivad. Ületamatuteks lemmikuteks on kujunenud juustuga makaronid, seljanka ja grillvorstid. Tavaliselt käiakse väljas ühe Rootsi katlaga ning olenevalt võimalusest kas kahe või kolme naisega. Viimasel aastal on päris tihti väljas käinud ka meie mees-välikokk Arvi Krull. Suurte ja töömahukate ürituste vahele mahub alati väiksemaid koostöid: Vallikraavi veerallil, mis avab Saaremaa turismihooaja, ning noortekeskuse korraldatud lumelinna ehitamine. Oleme neile alati olnud toeks sooja tee ja katlaäärega, kus riideid kuivatada. Koostöös noortega pakume omapoolset tuge asjade läbiviimisel ka kodutütardele ja noorkotkastele. Kevaditi sportlik-sõjalis Vesse ja suvel ühel nädalal meelelahutuslik suvelaager. Ühed pidulikumad tööd on aasta ema ja aasta isa väljakuulutamine. Need on üritused, kuhu naised väga tahavad tulla ning kus tööjaotus kulgeb kiiresti ja valutult. Kuna lossi köök ei ole suur, proovisime 2012. aastal uutmoodi lähenemist: töö- ja sodimahukad ettevõtmised said tehtud staabi köögis. Tagantjärgi mõeldes tasus selline lüke igati ära.

Esmaabirühma juhib selle aasta sügisest Ellen Kask.

Rühma oluliseks saavutuseks on Ene Voki osalemine rühmaparameediku kursusel. 2011 aastal lõpetasin Kaitseliidu Kooli egiidi all toimunud rühmaparameediku erialakursuse (RPEKkl), mis sai alguse juba 2010. a sügisel sisseastumiskatsetega. Kursus oli esimene taoline Kaitseliidus. Edasi toimus õppetöö kümnel nädalavahetusel, mis sisaldasid erinevaid teoorialoenguid, praktilisi harjutusi ning kontrolltöid. Kuna materjali oli palju, tuli ka kodus iseseisvalt õppida. Õppekava hõlmas mõningaid sõja- ja katastroofimeditsiini teemasid, kriisipsühholoogiat, inimese anatoomiat ja füsioloogiat, meditsiinieetikat, ravimiõpetust ja muidugi palju erinevate traumade ja erakorraliste haiguste käsitlemist. Harjutasime erinevaid praktilisi tegevusi, mis on vajalikud nii kiirabitöös kui ka rühmaparameedikuna oma üksuse juures.

2012. aastal täienesid esmaabi instruktorite read – Ene Voki ja Kaarin Peedi kõrvale astus Raili Nõgu. Sama aasta sügisel sai meditsiinieriala täiendõppel kuulata missioonil käinud meest Sulev Rinkenit, kes rääkis lahingmeditsiinist.

Spordirühm loodi meie ringkonnas 7. veebruaril 2012, mil juhiks valiti Anni Murd ja tema abiks Eve Tuisk. Rühma kuulub 12 liiget. Juba 2011. aasta suvest hakkas hoolega koos käima 6-liikmeline võimlemisrühm Jelena Pšenitšnaja eestvedamisel. Lisaks sellele, et esinemas käidi NKK ja KL pidudel, osales rühm sel aastal võimlemisfestivalil „Sirge rühiga ellu“, kus pälviti tunnustuskarikas. Esinemas on veel käidud Kõljala turvalisel jaanitulel, Kuressaare merepäevadel, vabadusvõitlejate XX kokkutulekul, KT olümpiamängudel jm. 2011. aasta sügisest saavad naised osaleda ka enesekaitsetreeningutel, mida viib läbi Raivo Paasma. Kuid sportimisvõimalusi on veel: käia saab jõusaalis, ujumas, orienteerumas, laskmas ning matkamas. Naised saavad osaleda ning meestega mõõtu võtta Sõrve retkel ning Kübassaare matkal. Algajatele orienteerujatele on kaardiõppe kinnistamiseks mõeldud Reeküla matkad, mida viivad läbi Eve ja Taavi Tuisk. Alates 2011. aastast on neid juba kolm korda korraldatud. Viimasel korral lõpetati matk naabervallas Valjalas sealse jaoskonna esinaise Sille Lapi supipaja ääres. Võimalusel käivad saarlased ka vabariiklikel spordivõistlustel – 2011. aasta spordilaagris Vana-Virus saavutati auväärne viies koht. Tulemustest sõjalis-sportlikel võistlustell ei maksa rääkidagi – meie naised on nendes jätkuvalt esirinnas.