Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu 1994-2002 a korraldati koostöös politseiga lastelaagreid Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Avalike suhete grupp

1994-2002

Esimene katse taastada NKK Saaremaa organisatsioon tehti 1994. aastal, mil malevapealik ltn Mati Vendel palus kohalikul ajakirjanikul Rita Loelil hakata seda kava ellu viima. Esimest korda kogunesid pealiku kabinetti viis mõttekaaslast Rita Loel, Evely Aavik, Piret Laid, Maiu Välbe ja Kai Spitsõn 13. septembril 1994, kus tutvuti NKK tegevuspõhimõtete ja -suundadega ning tema osaga Kaitseliidus. Organisatsiooni taastamisest teavitati üldsust ajakirjanduse kaudu. Kokku liitus algatusgrupiga aasta jooksul 19 naist, peamiselt Kuressaarest ja Kihelkonnalt.

Järjepideva tegevuse alguseks Naiskodukaitse Saaremaa ringkonnas võib pidada 1996. aastat, kui rühm naisi otsustas malevapealiku ettepanekul taas tegutsema hakata. Üleskutse kokkutulekuks panid maleva staabi teadetetahvlile Vaige Nuut, Ester Naagel ja Ellen Kask. Põhjalikult ettevalmistatud päevakavaga asutamiskoosolekule maleva saali kogunes 8. novembril 1996 kell 18 seitse teotahtelist naist: Ester Naagel, Ellen Kask, Vaige Nuut, Urvi Tarvis (Kask), Kristiina Rüütel, Ester Arge ja Piret Urgas. Koosolekust võttis osa malevapealik Mati Vendel. Sellest koosolekust alates protokolliti ja dokumenteeriti organisatsiooni kogu tegevus kõikidele juriidilistele nõuetele vastavalt.

5. veebruaril 1997 valiti NKK Saaremaa ringkonna juhatus koosseisus Ellen Kask - esinaine, Vaige Nuut - aseesinaine ja liikmed Eve Lonn, Piret Urgas ning Ester Arge. Lisaks neile astusid sel hetkel NKK liikmeteks Urvi Tarvis (Kask),  Kristiina Rüütel, Katrin Keso(-Vares) ja Tiina Kannik.

Saaremaa ringkonna tegevus käivitus alates organisatsiooni järjepideva tegevuse esimesest päevast väga hoogsalt. Koostöös maleva juhatusega suudeti ette valmistada ja läbi viia igati õnnestunud KL aastapäevapidu, mida kajastas ajalehes Meie Maa ajakirjanik Tiina Naaber. Tehes järgmisel koosolekul 26. novembril 1996 kokkuvõtet senisest tööst, nenditi, et kinnitatud tegevuskavast on kinni peetud. Otsustati, et iga tähtsama koosoleku kavva võetakse punkt, mille kohaselt kontrollitakse ja analüüsitakse vastuvõetud otsuste täitmist. See võimaldas vältida formaalset suhtumist otsuste täitmisse ja suurendas ürituste korraldajateks määratud NKK liikmete vastutustunnet. 


Saanud indu NKK osalusel korraldatud KL aastapäeva edukast läbiviimisest, otsustati, nüüd juba päris iseseisvalt, korraldada koguni kaks jõulupidu – üks maleva liikmete lastele ja teine malevlastele ja nende peredele. Kinnitati 
jõuludeks väljaantava maleva lauliku kava. "KL Saaremaa Maleva laulik" ilmus liikmeskonna suureks rõõmuks ettenähtud ajal – jõuludeks 1996. Kogu plaanitu läks väga hästi korda ja seda paljuski tänu maleva juhtide, pealiku M. Vendeli ja staabiülema R. Lonni igakülgsele abile.

 

Uue, 1997. aasta algul seati end sisse NKK-le staabis eraldatud ja täisühingu Rumb P.J. poolt remonditud ruumis. Üldse – kui rääkida rahast, siis lahenes see probleem organisatsiooni tegevuse alguspäevil üsnagi valutult. Osa kulutustest kaeti liikmemaksudena laekunud summadest, algul toetas NKK-d umbes 3,5 tuhande krooniga TÜ Rumb P.J.. Jõudumööda abistasid äsja loodud ringkonda malev ja NKK juhtkond. Veidi hiljem sõlmiti firmaga Rumb P.J. koguni rahalise abistamise leping. 


1997. a algul saadi kutse osaleda NKK üleriigilises laagris Kärstnas. Vaatamata väga lühikesele ettevalmistusajale otsustati üritusel osaleda kogu programmi ulatuses. Et võistkonda kokku saada, pidi sellesse kaasama kogu tolleaegse liikmeskonna. Väljaõppe osas saadi abi maleva ohvitseridelt, toetuse transpordi organiseerimisel kindlustas rahuvalvekompanii ohvitser Toomas Nuut. Tänu naiste südikusele ja abiliste kannatlikkusele oldi peale paarinädalast pingsat väljaõpet valmis "rinda pistma" kellega tahes ja tõepoolest – Kärstnas jõuti keskmiste hulka. Laskmises saavutas Eve Lonn individuaalarvestuses aga koguni neljanda koha.

 

Peab tunnistama, et tol ajal ei osatud KL tegevuses NKK-le konkreetset rakendust leida ja kahjuks püüdsid ka NKK juhid ise võimalikult enam otsekui täiesti iseseisva organisatsioonina tegutseda ja NKK-le "oma kohta" leida. Koostööd malevates häiris suuresti NKK esinaise soov, et ringkondade esinaised peaksid olema vaid tema otsealluvuses. NKK juhtkonnas, samuti paljude ringkondade ja koguni jaoskondade juhatustes tekkisid omavahelised sõprus- ja kildkonnad, kuhu kaasati vaid kitsas ring otsustajatest mõttekaaslasi ja kus ei arvestatud "väljaspoolt" tulnud soovide ja ettepanekutega. See sundis paljusid aktiivsemaid naiskodukaitsjaid organisatsiooni tegevusest kõrvale jääma. Määratlematus "üleval" põhjustas segadusi "allpool". Paljude malevate juures tegutses NKK omaette, lülitumata maleva ellu ja seetõttu puudus seal koostöö, tekitades asjatuid pingeid ja trotsi. Saaremaal oli aga alates 1996. aastast täpselt paika pandud, millist osa NKK malevas täitma peab ja seetõttu ei tekkinud siin omavahelisi arusaamatusi. 1997. a algul kehtestati kindel kord ringkonna tegevuse dokumenteerimiseks, kinnitati aasta tegevuskava ja kuna NKK-le eraldati esmakordselt raha riigieelarvest, ka ringkonna esimene eelarveprojekt.

 

Lahendada tuli palju probleeme: vormiriietuse ja NKK sümboolikaga seonduvaid küsimusi, õppuste korraldamist, osalemist meditsiini- ja toitlustuskursustel, malevlaste toitlustamist väliõppustel ja õppepäevadel jne. Sageli võtsid koosolekutest osa malevapealik ja staabiülem, regulaarselt hakkasid toimuma maleva ja ringkonna juhatuste ühiskoosolekud. Alates 1997. a algusest osaleti kõikide maleva ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel korraldajatena, maleva ja KL päevadel ning lastelaagrites toitlustajatena ja meditsiiniteenistuses. Osaleti kõikidel NKK üleriigilistel üritustel. KL Saaremaa Maleva Teataja esimeses numbris aprillis 1997 avaldati ringkonna esinaise artikkel NKK eesmärkidest ja senisest tegevusest. Ringkonna ja KL aastapäeva vahele mahtus veel üks rõõmustav sündmus – NKK algatusel taasloodi Kodutütarde Saaremaa organisatsioon, mida hakkas juhtima Piret Urgas, NKK Saaremaa ringkonna liige.

 

Eeskujulikult funktsioneeriv ringkonnasisene töökorraldus, kus igal liikmel oli oma kindel koht ja ülesanded, väljaõppe järjest paranev kvaliteet ning igakülgne koostöö maleva juhtkonna ja juhatusega kindlustasid NKK Saaremaa ringkonna kiire arengu ja liikmeskonna pideva kasvu. 1998. a algul ilmus juba teine oma trükiväljaanne – "NKK Saaremaa Ringkonna aastaraamat 1997", ringkonna teiseks aastapäevaks ka kolmas  "NKK Saaremaa Ringkond 1925-1940. 1. osa".

 

Et kindlustada liikmete võimalikult parem hõivatus ja anda neile konkreetsemaid ülesandeid, moodustati 1999. a ringkonnas juhatuse otsusega kolm eraldi jaoskonda – Kuressaares, Orissaares ja Sõrves. Ringkonnakogu erakorralise koosoleku otsusega kinnitati jaoskondade esinaisteks vastavalt Maiu Välbe, Helle-Mai Kruusimägi ja Piret Urgas.

 

1999. a osaleti 47 üritusel, st ca kord nädalas. Igale üritusele eelnes ettevalmistusteks 4-5 päeva. Lisandus osavõtt kõikidest tähtsamatest üritustest maakonnas ja kohtadel. Nii hõlmaski ringkonna tegevus kõiki 365 päeva aastas. 2000. aastaks kasvas ürituste arv kvartalis 12-lt 26-le. Sellise koormusega tuldi toime tänu liikmeskonna pidevale kasvule, põhiliselt aga töökorralduse täiustamisele, ülesannete täpsele jaotusele liikmete vahel ja pidevale kontrollile nende täitmise üle, samuti heale koostööle malevaga. Kaitseliitu ja Naiskodukaitset tutvustavate ürituste korraldamisel laiendati tegevust. Vabariigi aastapäeva jt tähtpäevi hakati tähistama kohtadel, koostöös omavalitsustega ja kindlasti osalesid neil lausa tööjaotuse korras ka maleva ja ringkonna juhid ning juhatuste liikmed, kes jaotati erinevate kohtade vahel.

 

Kui algul olid naised väliõppustel vaid käsutäitjate rollis, siis alates 2000. a juhtisid malevapealikult NKK-le pandud ülesannete täitmist väliõppuste käigus staabitöös osalenud ringkonna juhid ja erialapealikud (maleva staabiülema igakülgsel abil ja toel). Tekkis eeldus staabitöö erialarühma loomiseks. 2000. a ringkonnakogul teatas NKK aseesinaine Merle Sikka, et Saaremaa ringkond on tunnistatud parimaks vabariigis. Liikmeskonna arvukuselt (60) jäime alla vaid Tallinnale ja Tartule, kusjuures Saaremaal ainsana ei olnud mitte ühtegi passiivset liiget, kuna tegevusest kõrvalejäänud arvati liikmeskonnast regulaarselt välja. Kuna ringkond oli silma paistnud väga heade tulemustega organisatsiooni arendamisel ja tiheda koostöö osas maakonna ja kohalike omavalitsustega, korraldati siinsete kogemuste tundmaõppimiseks üleriigiline ringkondade esinaiste nõupidamine-seminar detsembris 2000 Kuressaares ja ühine arutelu Torgu valla juhtidega kohalikus koolimajas. Taoline õppeotstarbeline suurüritus oli omalaadsete hulgas neil aastail ainulaadne ja neid pole peale Saaremaa mitte kusagil n-ö kohtadel rohkem korraldatud. Taolisi külastusi kogemuste saamiseks toimus Saaremaal kuni 2005. a lõpuni veel korduvalt, tõsi küll – siis juba veidi väiksemas mastaabis. See oli meie tööle suurimaks tunnustuseks.

 

Esimestena vabariigis moodustati ja kinnitati malevapealiku käskkirjaga vastavalt ringkonna juhatuse otsusele erialarühmad: meditsiinierialal 8- ja toitlustuse alal 18-liikmelisena. Käisid ettevalmistused side- ja staabitöö erialarühmade moodustamiseks.

 

Alates 2002. a korraldati koostöös politseiga lastelaagreid.

FastLion CMS

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

Esimene katse taastada NKK Saaremaa organisatsioon tehti 1994 aastal, mil malevapealik ltn Mati Vendel palus kohalikul ajakirjanikul Rita Loelil hakata seda kava ellu viima 1994-2002

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna arengulugu

www.naiskodukaitse.ee © 2024 » Naiskodukaitse