Mida loetakse teadvushäireks? Lihtsustatult on tegemist närvisüsteemile tavapärase ajufunktsiooni häirega, mille põhjused ulatuvad peatraumast, hingamis-, vereringe- ja ainevahetushäiretest kuni mürgistuste ja otseselt ajuga seotud põhjusteni välja. | ||
Abiandmine minestuse korral on anda kannatanule lamav asend ning kui vastunäidustust pole, siis tõsta jalad üles (nn šokiasend). Üldjuhul aitab minestust eristada tõsisemast teadvushäirest see, et lamama pannes hakkab kannatanu välise ärrituse peale (raputamine, valuasitingu tekitamine) üsna kiiresti silmi avama ja liigutama. Stabiilselt külili Esmaabivõtted teadvusetuse puhul:
kui liigutamine on võimalik ja hädavajalik, et tagada avatud hingamisteed
kui liigutamine on vastunäidustatud (traumamehhanism, allajahtunu), aga hingamisteed ei püsi spontaanselt avatuna
Võimalusel küsitle kõrvalseisjad või vaatle ümbrust/ kannatanut, et tuvastada võimalik teadvushäire põhjus (peatrauma? mürgistus? suhkruhaige? ülekuumenemine? Epilepsia?) peatrauma – võimalusel tõsta veidi kannatanu pead koos ülakehaga, ole valvas oksendamise suhtes; mürgistus – ole ettevaatlik võimaliku oksendamise suhtes; püüa tuvastada mürgistuse allikas; diabeetik ehk suhkruhaige – eeldades, et järsku tekkinud teadvusetuse põhjuseks on liigmadal veresuhkur, võib kannatanu igemetele määrida magusat.
Šokk Šokiahela võivad vallanda mitmed seisundid, sh traumad: - välimine või sisemine verejooks, - suure ulatusega põletus, - südamelihase infarkt, - insult, - tugev allergiline reaktsioon, - lülisambatraumaga kaasnev seljaajukahjustus, Šoki kiire äratundmine ning sobivate esmaabivõtete rakendamine koos kiire 112-kõnega, et kannatanu jõuaks kiiresti raviasutusse, on kannatanu elu päästmisel otsustava tähtsusega. „Klassikalised“ šoki tunnused: - kahvatu (lubivalge) nahk, - külma higiga kaetud nahk, - huuled, nina, kõrvad võivad muutuda sinakaks, - pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud, - kiire hingamine, - kannatanu on rahutu, - võivad tekkida teadvusehäired; - kannatanu kaebab väga halba enesetunnet, iiveldust. Esmaabivõtted on väga lihtsad: - kata kannatanu soojalt! - kui vastunäidustust liigutamiseks pole, aseta kannatanu šokiasendisse - pane kannatanu lamama ja tõsta jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale. - ole kannatanule psühholoogiliselt toeks (psühhosotsiaalne esmaabi). - tee kiire 112-kõne! Andes teada, et kannatanul on šokitunnused Ära anna juua (oksendamise vältimiseks)! Juhul kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda selili asendisse, vaid anna talle sobiv asend – tavaliselt on selleks ettepoole kummarduv istuv asend. |
Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu! |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale