5. samm

Tõsi, üldjuhul suurõnnetuste korral ning lahingolukorras ei ole elustamine ressursside vähesuse tõttu omal kohal, ent loodetavasti enamus meist sellistesse olukordadesse ei satu.  Küll aga on teada, et suur osa elustamisjuhtumeid toimuvad pigem kodus, mitte avalikus kohas (Eestis näiteks 1999-2013 kogutud andmete järgi vastavalt 54,2% ja 27%).
Samuti võib haiglavälise äkksurma korral adekvaatne kardiopulmonaarne elustamine (Cardiopulmonary resuscitation – CPR) ellujäämist rohkem kui kahekordistada  ning parandada võimalust täielikuks neuroloogiliseks taastumiseks.
Eestis on olukord elanikkonna valmisoleku osas võrdlemisi nukker: uuringuperioodil 2009-2013 rakendati esmaseid elustamisvõtted enne kiirabi kohale jõudmist kõigest 33,6%-l juhtudest, samas kui näiteks Norras teostatakse haiglaväliselt elustamist kõrvalseisjate poolt 54-76% juhtudest
Käesoleva „kaugõppe“ tunni teemaks on taaselustamine äkksurmast. Tegemist on paljuski eelkõige praktilise oskusega, mis vajab korralikku drilli, seega võib teoreetiliste teadmiste õppimine tunduda võrdlemisi tüütu.
Samas on mitmete uuringutega näidatud, et teadmised ja eriti elustamise praktilised oskused langevad ajas juba mõne kuuga, mistõttu kordame üle algoritmipõhiselt vajalikud alusteadmised, lähtudes uusimatest rahvusvahelistest juhistest.  

Elustamise efektiivsust tagavad võtted

A. Hingamisteede avamine

Pööra kannatanu selili. Seejärel painuta kannatanu pea kuklasse. Selleks aseta oma käsi kannatanu otsmikule ning tõsta teise käega kannatanu alalõuga ette ja üles. 
Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik 10 sek jooksul tuvastada normaalset hingamist, siis tuleb alustada koheselt südamemassaažiga.  Kui võimalik, siis soorita ka kunstlikku hingamist. NB! Agonaalseid ehk üksikuid, ebaregulaarseid hingetõmbeid ei loeta normaalseks hingamiseks.

B. Kunstlik hingamine

Pigistada sõrmedega kannatanu ninasõõrmed kinni. Aseta oma suu tihedalt kannatanu suule, jälgi et huuled kataks kannatanu suunurgad ning puhu sujuvalt õhku umbes 1 sekundi jooksul kannatanu kopsudesse. Sooritada 2 puhumist järjest (kokku ca 5-6 sek, mitte rohkem kui 10 sek)
Ära soorita rohkem kui 2 hingatamist (isegi kui tundub, et ebaõnnestus), muidu katkeb massaaž liiga pikalt.
Väldi liiga järsku ja kiiresti  puhumist! Kui puhuda väga kiiresti ja palju, siis tunned kuidas õhk läheb küll sisse, aga rindkere ei liigu puhumise ajal üles (seega enamus õhku läheb hoopis söögitorru ja makku)
Jälgi, et kannatanu hingamisteed oleks avatud (ehk pea kuklas) kogu hingatamistsükli ajal. 

C. Südamemassaaž

Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel ning tema rindkere peab olema vabastatud riietest. Vastasel juhul väheneb vajutuse sügavus ning käed võivad koos riietega märkamatult nihkuda.
Käed tuleb asetada kannatanu rindkere keskele (rinnakuluu alumisele poolele), pannes ühe käe teise käe selja peale. Väldi käte valesti asetamist rinnakule (roietele või rinnaku tipule):  sellisel juhul pole massaaž  efektiivne, kuna ei vajutata südamele.
Vajutus toimub labakäe päkaga.  Käevarred hoia küünarliigestest sirged ning kasutades oma keha raskust suru rinnakule nii, et vajutusjõud oleks kannatanu rinnaku suhtes vertikaalne (ehk ole oma õlgadega kannatanu kohal). Väldi küünarnuki lõtvumist, kuna sel juhul tuleb kasutada rohkem oma käte jõudu ning väsid kiiremini.
Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks vähemalt 5 cm (aga mitte üle 6 cm). Vajutada tuleb 30 korda järjest sagedusega  100-120 korda minutis. Kompressiooni järgselt lase rindkerel vabalt ja täielikult sirutuda. Kompressiooni ja dekompressiooni ajad peavad olema võrdsed.
Väldi kompressioonide katkestamist niipalju kui vähegi võimalik (maks 10 sek). Et vältida väsimusest tingitud efektiivsuse langust, vaheta võimalusel südamemassaaži tegijat iga 2 minuti järel.

Ära katkesta elustamist, kuni:

a)      saabub kvalifitseeritud abi;

b)    kannatanu hakkab ennast liigutama, avab silmad ning taastub normaalne hingamine;

c)      oled kurnatud ja ei jõua enam elustada.

Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu!