Särav sügis leitud – juba viiendat aastat

Kose jaoskonna naised on matkast osa võtnud igal aastal. Nii juba viiendat korda. Õnnelik fortuuna loosis meie võistkonna rajale seekord kolmandana. Kas hea enne?

Alustasime nö laagrist Haru koolimaja juurest matka esimese kontrollpunkti suunas. Kaks kogenumat naiskodukaitsjat ja kaks üsna värsket – kaasas kompass, kaart uue punkti koordinaatidega ja muidugi reibas samm.

Esimene kontrollpunkt pani proovile kiire mõtlemise ristsõna lahendamisel. Mis küll võib olla üks riigikaitseline organisatsioon? Kaitseliit muidugi, oli üsna kiirelt selgus majas, kuid ristsõna sai siiski kenasti ja kiiresti lõpuni lahendatud. Õige vastus hea ajaga kirjas, jätkasime teed uute koordinaatidega.

Kontrollpunktini Bravo jõudmine pani proovile meie kaardilugemise ja kompassikasutamise oskused. Rada, mis kaardil märgitud kui autoga läbitav, kadus kui vits vette ja edasi tuli seigelda mööda risustunud metsa. Loogiline mõtlemine ja vanad tarkused viisid meid siiski õigesse punkti. Selles punktis ootas meid vigastatu, kes vajas kiirelt kanderaamiga transportimist. Üle langenud puu pehmel rabapinnasel, üle teisegi palgi, jõudsime kannatanu kiirelt abini viia. Tubli füüsiline pingutus ka sellel korral hea ajaga. Järgmine sihtkoht kaardile kantud ja jälle teele.

Charlie punktis ootas meid üks õigele Kaitseliitlasele kohane ülesanne. Kiirelt pilk NATO tähestikule ja siis juba kutsungit koostama. Meie komistuskiviks jäi tähis W ehk Whisky, mis nüüd enam kunagi meelest ei lähe.

Järgmine ülesanne nõudis head silmanägemist - kaheksasse sektorisse oli peidetud mitmesuguseid üksiksõduri varustuse esemeid, alates seljakotist, rakmetest kuni taskulambini.

Uues kontrollpunktis ootas meid õige huvitav ja ootamatu ülesanne- kahe minuti jooksul heegeldada võimalikult pikk kett. Selle ülesandega lõime kahte eelmist võistkonda pika puuga, kuid nipp las jääda tegijate teada.

Punkt Foxtrot asus kunagise Hara allveelaevade sadama juures. Kohas, mis kunagi oli saladuslik strateegiline objekt ning mida tavainimese silm ei tohtinud näha. Täna on see võimalik. Eestlastele kui mererahvale on ju kala ikka olnud üks peamisi toidusaadusi – nii tuli meilgi selles punktis ära tunda 15 fotol olevat kala – nt säga, vikerforell, karpkala, lest jms.

Veidike veel ja käes oligi viimane kontrollpunkt viimaste ülesannetega – proovile sai pandud taaskord kindel käsi ja täpne silm – kes sihtis märki õhupüssist, kes tegi käe valgeks vibu lastes.

Ligi 12 kilomeetri pärast jõudsimegi tagasi Hara koolimaja juurde. Meel rõõmus ja emotsioone täis. Soe kõhutäis tublidelt kokkadelt ja oligi aeg ootusärevalt tulemuste käes. Meie seekordne matk oli nii edukas, et platseerusime lausa teisele kohale. Tubli edasiminek viie aasta jooksul. Ei ole patt jääda Piirivalve naiste selja taha.

Täname Harju instruktorit, peakohtunikku, tublisid kokkasid ja toredaid Rävala malevkonna kaitseliitlasi kontrollpunktides mõnusa päeva ja põnevate ülesannete eest. Ja loomulikult ei saa mainimata jätta ilmataati, kes igal aastal on võistlusmatkaks lausa suurepärase ilma kinkinud!