Mida meie suudame

Kevadel kui Tallinna Nõmme jaoskond algatas heategevuskampaania, haarasime kohe ideest, käisime vestlemas Keila sotisaalkeskuse juhataja Riina Sippoliga ja lastekaitsespetsialisti Janne Benderiga. Proovisime kaardistada valupunktid Keila linna sotsiaalhoolekandes.

Meile pakuti teismelise neiu abistamist Eesti ühiskonda integreerimisel.  Kahjuks ei olnud pere huvitatud meie abi vastu võtmisest ning projekt jäi sellel kohal toppama. Mis hullusti see uuesti.

Nii võiski leida Keila jaoskonna kolmeliikmelise esinduse 30ndal septembril sotsiaalkeskuse avatud uste päeval,  et tutvuda inimestega, nende vajadustega ning moodustada oma nägemus.

Sotsiaalkeskuses toimuvad eakatele ja puudega inimestele töötoad: hiina tervisevõimlemine qigong, võimlemine  raki,  kangakudumine, tekstiilring, keraamikaring, kunstiring ja teised tegevused nagu ravimtaimede loeng,  osavõtt mardilaadast,  jõuluistumised, kirjastuspäevad jne. Lisaks huviringidele pakutakse  abivajajatele lõunasuppi, koduhooldust ja toetatud elamist sotsiaalkorteris.

Tundub nagu kõik toimiks täiuslikult ilma igasuguse abita. Tegelikult päris nii see ei ole. Palgaliste aeg ja ressursid on piiratud ning abivajajate vajadused on mitte ainult väga erinevad, vaid ka  muutuvad ajas.

Naiskodukaitse võiks olla abiks just seal, kus palgaliste kohustused ja aeg lõppevad. Näiteks abiks sotsiaalkorteri remontimisel ja sisustamisel. Väikese ühetoalise elamise saab abivajaja täies tehnilises korras ja tal on õigus seda oma tahtmise järgi kaunistada / sisustada. Linn annab remondimaterjalid, kuid tihtipeale jääb inimesel puudu pealehakkamisest, oskustest ja käteosavusest.

Vabatahtlikke vajatakse ka inimeste saatmisel  väljasõitudel. Kas siis ratastooli lükkama või lihtsalt moraalseks toeks võõras keskkonnas.

Üks grupp kes kindlasti vajaks abi ja tuge on omastehooldajad. Nende töö kestab aasta läbi  24/7,  moraalne ja füüsiline koorem on raske.

Jaoskonna juhatus on võtnud  ülesandeks ühele omastehooldajale toeks olla. Esialgu minna kohale ja lihtsalt  olla olemas ratastoolis poega hooldavale emale. Tulevikus võimalusel  korraldada pojale kodust välja pääsemine.

Loodetavasti on meie väike heategevusprojekt kauakestev ja jätkusuutlik, kus  kõik jaoskonnaliikmed kaasa saavad lüüa.