Lipp on kõigi tänapäeva riikide oluline tunnus, mis väljendab iseseisva riigi olemasolu. Lipp on ka organisatsioonide sümbol.
2005. aastal määratles Riigikogu uues seaduses, et Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. Sellest tuleneb ka olulisim muudatus võrreldes varasema lipuseadusega – igaühe õigus heisata ja kasutada Eesti lippu igal ajal. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul või avalikel üritustel.
Riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on kohustuslikud kõik lipupäevad, mida on üle 14. Eraisikutele on lipu heiskamine kohustuslik kolmel lipupäeval:
FAKTE EESTI LIPU AJALOOST
1881. aasta 29. septembril asutati Tartus esimene eesti üliõpilaskoondis "Vironia", kes otsustas samas võtta oma värvideks sini-must-valge värvikolmiku.
1884. aasta 4. juunil võeti kasutusele sini-must-valge lipp Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna, selle pühitses ja õnnistas Otepää kiriku saalis õpetaja Rudolf Kallas. Seda daatumit on hakatud pidama Eesti rahvuslipu sünnipäevaks. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.” 1918. aasta 12. detsembril kell 15 heisati esmakordselt Pika Hermanni torni Eesti lipp noore Eesti riigi sümbolina.
1922. aasta 21. juunil võttis Riigikogu vastu esimese riigilipu seaduse, millega kinnitas, et eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine)-must-valge lipp.
1981. aasta septembris õnnestus Kunstiinstituudi üliõpilasel Andrus Rõugul toimetusele ja tsensuurile märkamatult avaldada ajakirja Looming 9.numbris luuletus "Silmades taevas ja meri", mille ridade esimesed tähed andsid ülalt alla lugedes kokku sõnad "sini-must-valge". Andrus Rõuk heideti kõrgkoolist välja ja alles 2 aastat hiljem õnnestus tal haridusteed jätkata. Ajakirja peatoimetaja Kalle Kurg sai parteilise karistuse.
1987. aasta 24. veebruaril ratsutas Endel Jõgi (praegu Rivers) keskpäeval Tallinnas, seljale kinnitatud Eesti lipp, Raekoja platsile, kus mitmed pealtnägijad teda aplausiga tervitasid. Edasi liikus ta Vabaduse väljakule ja Toompeale Lossi platsile. Jahmunud miilitsatöötaja pilgu all sõitis ta lossi õue, kus tegi mõned ringid ja ratsutas Nevski katedraali ette, kus tagastas hobuse ratsabaasi töötajale. Siis keris ta lipu kokku, suundus Vabaduse väljakule, istus taksosse ja sõitis arreteerimise vältimiseks linnast välja. Ilmselt Moskva peapesu kartuses vaikiti asi maha ja teda ei arreteeritud. Seni teadaolevalt oli see esimene avalik rahvuslipuga demonstreerimine Eestis pärast taasokupeerimist.
EESTI LIPU VÄRVID 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: • sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
EESTI LIPU HEISKAMINE
Lipupäevadel heisatakse lipud päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Reeglid:
NB! Mastivimpel ei asenda lippu. Lipupäeval tuleb lipumasti heisata ikka lipp.
EESTI LIPU HEISKAMINE KOOS TEISTE LIPPUDEGA
Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. See põhimõte kehtib Eesti lipu heiskamisel nii koos teiste riikide lippudega kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude erilippudega.
Kui Eesti territooriumil heisatakse teiste riikide lipud või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud, peab tava kohaselt olema heisatud ka Eesti lipp.
Lippude paiknemise joonised Riigikantselei kodulehel.
EESTI LIPP PIDUSAALIS Eesti lipp ja muud lipud võib tuua saali:
Enne Eesti lippu võidakse saali tuua maakondade, linnade, asutuste jm lipud, mis asetuvad rivisse piki vahekäiku. Eesti lipu saabudes annavad rivistunud lipud au ja järgnevad sellele.
Kui lipukandja on pannud lipu lipualusesse, siis võib ta koos lipuvalvuritega eemalduda kuni ürituse lõpuni. Ürituse lõpus tõstetakse alustest kõigepealt muud lipud ja siis võtab lipuvahtkond Eesti lipu.
Vertikaalselt riputatud lipu ülemine (Eesti lipul - sinine) serv peab asuma vaataja poolt nähtuna vasakul. Kõnepuldi taha seinale paigutatud lipukangas peab asetsema kõnelejast kõrgemal. Kõnepuldi kõrvale vastavasse hoidjasse püsti pandud vardaga riigilipp asub saalist vaadatuna puldist vasakul, nii et lipukangas ei puutu vastu põrandat.
EESTI LIPU KASUTAMINE REKLAAMIS JA MUJAL Põhiseaduse § 7 määratleb, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge, mis ühtlasi on ka Eesti lipu värvideks. Sinimustvalge värvikombinatsiooni kasutamine on seega erilise tähelepanu all ja selle kasutamise üldpõhimõtted on reguleeritud “Eesti lipu seaduses”.
EESTI LIPU HÄVITAMINE Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine
Kasutatud materjalid: | ||
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale