Heategevus läbi mängu

Et annetajatele ka midagi vastutasuks pakkuda, otsustasime teha orienteerumismängu, kus iga osaleja annetab pileti eest vabalt valitud summa. Orienteerumismängu teemaks valisime „Viikingite aardejaht“ ja sihtgrupiks Naiskodukaitse, Kaitseliidu, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmed oma peredega.

Mäng oli üles ehitatud nii, et see oleks jõukohane igale vanusele. Mustamäele, TTÜ taha metsatukka, seadsime üles 10 punkti ning peitsime ära ka aardekirstu. Punktid nõudsid osalejatelt nii nutikust, osavust kui ka vahest lihtsalt loovat lähenemist. Alustuseks tuli vaimu teritada ristsõna lahenduses, järgnes nööridest labürindi läbimine. Kolmas punkt valmistas mitmelegi võistkonnale hämmeldust – tuli kirjutada ood sõjajumal Odinile. Laul pidi sisaldama kohustuslikke sõnu: aardekirst, saaremaa; näe, kala!; Naiskodukaitse; Hagar Hirmus; viikingilaev; ahhoi!; pealik; meri, torm. Soovituslikud meloodiad: „Meri on, meri jääb“ või „Kihnu neiu“.

Näiteid kirjutatud lauludest:

On aardekirst peidetud ära
ja kätte me lihtsalt ei saa
Kas asub see seal kus on Nõmme
või seal kus on Saaremaa

Sa minna võid joostes või jala
või ujuda ehk üle vee
ning poolel teel hüüda: „Näe kala!“
ja kohale jõuad sa siis.

On Naiskodukaitse aktiivne
ning üritus tõesti on armas.
Ükskõik, kas suur sa või väike,
kass, Sipsik või Hagar Hirmus.

Ahhoi pealik siin
meri ületet on
ja üheskoos olla on hea.
Ei sega meid torm
ega päikeselõõsk
ja aare saab leitudki pea.

Autor: Heli Viht

Siit tuleb Naiskodukaitse,
sihiks Saaremaa, ahhoi!
Las vahutada meri,
las tulla vägev torm!

Meid ootab aardekirst.
pea leitud see meil saab!
Las tulla Hagar Hirmus,
ei meie vastu saa!
Me purjekas on etem
kui ükski viikingilaev!
Me pealikki on kihvtim,
näe, kala püüab seal.

Autor: Elina Aslett

Tormisel merel viikinglaev,
otsides aardekirstu Saaremaal,
mida kaitseb Naiskodukaitse.
Ahhoi, pealik Hagar Hirmus,
näe, kala ujub seal!

Autorid: Triin, Gert, Piret

Järgmises punktis sai vaimul puhata lasta ning näidata oma osavust – kogu võistkonnaga tuli läbi ronida ämblikuvõrgust ilma võrku puutumata. Viienda punkti legend oli aga järgmine „Olete jõudnud laeva tekile, aga ei tea, kas olete pääsenud. Õige suuna leidmiseks tuleb abi leida navigeerimiskaardist.“ Pärast õige suuna leidmist marsiti fotopunkti, kus tuli lavastada temaatiline pilt "Viikingid läksid aaret jahtima aga laev läks põhja”. See punkt osutus ka kõige populaarsemaks, terve perekond sai end viikingiteks maskeerida ning temaatiliste rekvisiitidega rolli sisse elada. Meie fotograaf tegi neist pildi mälestuseks toredast päevast.

Järgnesid ruunikirja lahendamine ning oma elu päästmiseks laevavrakist järele jäänud laudadega suusatamine. Eelviimase punkti kirjeldus kõlas aga nii: „Olete jõudnud mandrile, Selle eest tuleb tänada jumal Odini. Roni kivi otsa ja laula üht laulu helisev hääl!“. Siin kulus ära varasemas punktis valmis kirjutatud lauluke, ülesandele lisas raskust fakt, et kolme-neljakesi oli vaja mahtuda pisikese kivi peale ning kogu laulu vältel seal tasakaalus püsida.

Iga läbitud punkt andis vihje aarde asukohale. Viimases punktis, kus vihje saamiseks oli vaja vibu lasta, moodustuski vihjesõnadest lause. Aarde leidmine oli ka omaette katsumus – võssa peidetud kirstu ei olnudki nii kerge leida. Mõned osalenud lapsed tundsid ka muret, kas üldse saavad aarde kätte, kui labidat kaasas ei ole. Suur oli aga nende rõõm, kui nad aardekirstu ja selle seest shokolaadimedaljonid leidsid. Kirstu täitmisel toetas meid AS Kalev Chocolate Factory.

Tagasiside osalejatelt andis meile jõudu planeerida samalaadne üritus ka järgmisel aastal – seekord teise legendi ja asukohaga. Kuna mitmed liikmed avaldasid kurbust, et ei saa osaleda, kuid sooviksid siiski oma panuse anda, siis kogusime annetusi ka pangakontole- kogukampaania jooksul kogusime kokku 10 000 kr.

Miks valisime annetamise sihtrühmaks just naiste kriisikodu? Kampaania ajal saime tagasisidet, et oleks ju võinud toetada lastekodusid. Miskipärast on nii, et lähisuhtevägivald on probleem, millest eriti rääkida ei taheta ja keeldutakse mõnel juhul selle olemasolugi tunnistamast. Seega ei olnud meie kampaania eesmärgiks ainult raha kogumine, vaid ka antud probleemile tähelepanu juhtimine. Kriisikodu aitab küll neid naisi, kes soovivad vägivaldsest suhtest väljuda, kuid probleemi ta olematuks ei tee. Kriisikodu tegeleb sümptomite leevendamisega, kuid probleemi väljajuurimiseks on vaja muuta inimeste väärtushinnanguid ja mõtteviisi. Lisaks sellele leidsime, et Naiskodukaitse kui naistest koosnev organisatsioon peaks toetama just enda sookaaslasi, andes sellega üritusele ka sümboolse väärtuse – heategevus naistelt naistele. 

Vestluses kriisikodu juhataja Inga Mikiveriga tuli välja kuivõrd paljud naised kannatavad lähisuhte vägivalla all ning paljud neist häbenevad sellest rääkida isegi oma lähematele sõpradele või emalegi. Tihti arvavad nad, et ju nad on oma käitumisega selle ära teeninud, ka on ühiskonnas levinud selline suhtumine. Lähisuhte vägivalla kohta on levinud palju müüte, millest kirjutab Helve Kase oma ettekandes „Naistevastase vägivalla definitsioonid“: „Tegelikkuses on ka täiesti normaalsed, isegi edukad ja haritud naised vägivalla ohvrid. Vägivalda kannatavad naised ei ole vaimust vaesed, küll aga põhjustab vägivald ohvrile alati trauma ning mõjutab sügavalt tema enesetunnet, minapilti ja inimväärikust..“

www.enut.ee/lisa/ettekanne.rtf

Veel samal teemal:
13.05.2009 Naised, kes otsivad väljapääsu