Tallinna ringkonna 2022. aasta naiskodukaitsja kapral Annely Koolmanni peres tegutseb kolm põlvkonda naiskodukaitsjaid

Annely, sind tuntakse Naiskodukaitses aktiivse inimesena, eelkõige toitlustajana. Enne kui sinu Naiskodukaitse tegevusest räägime, mis inimene sa väljaspool militaarelu oled? 

Ma olen pea 20 aastat töötanud panganduses. Alustasin 2003. a-l Sampo Pangas karjääri tellerina, lõpetasin privaatpanganduse haldurina. 2011. a-l  tehti mulle pakkumine Swedbanki kliendihalduriks tulla. Vahepeal liikusin korraks kindlustusse, siis laenukontorisse, kus olin samuti 7 aastat. Alates eelmise aasta juunist olen Luminor pangas notaritehingute spetsialist. Tegelikult on mul sekretär-asjaajaja ja arhivaari paberid, nii et täpsus on mul veres. Olen ka ülikoolis finantsjuhtimist õppinud. Mulle meeldib korrapära, saan seda täna teostada Naiskodukaitses menüüde kalkulatsioone tehes.

Jõudsimegi Naiskodukaitse juurde. Kuidas sa Naiskodukaitsega liitusid? 

Liitumine tuli veidi ootamatult. Mu noorem poeg oli noorkotkas. Kui 20. augustil toimus Tallinna Teletorni juures Kaitseliidu perepäev, oli ta sinna minemas. Emana tahtsin ikka teada, kuidas tal seal läheb ja läksin ka. Ta oli seal nii asjalik, et ega ma teda väga segada tahtnudki. Noorte kõrval oli kohe Naiskodukaitse telk, kuhu jäin uudistama.  Toompea jaoskonna esinaine Marje-Anne Hendrikson rääkis mu ära ja meelitas kohe avaldust kirjutama, et kui poeg on noorkotkas, et siis ema peaks ikka Naiskodukaitsega liituma. Nii ma liitumisavalduse kohe kirjutasingi. Koju jõudes rääkisin emale, Ülle Vaarendile, et lähme koos. Nii meist saidki emaga Naiskodukaitse liikmed. Mäletan siiani, kuidas me emaga koos sõduri baasväljaõpet tegime. Ma peaaegu mõtlesin, et see ei ole minu jaoks, aga siis nägin kuidas mu ema mändide all roomas ja ma ei saanud kehvem olla. 

Kuidas tuli armastus toitlustamise vastu?

Kohe peale liikmeks saamist 2013. a-l oli tulemas Kaitseliidu Tallinna Maleva laste jõulupidu Reaalkoolis, kui pidin 25 kringlit lahti lõikama. Sain kohe ka oma esimesed villid, kuid nii sõrm toitlustusele antud saigi. Kindlasti ei alustanud ma teadmisega, et minust saab täiskohaga toitlustaja. Söögitegemine ei kuulunud minu lemmiktegevuste hulka. Pöördepunktiks sai osalemine Kaitseliidu suurõppusel “Põhjakonn”. Eriti on mul meeles, kuidas öösel pimedas sadu kilomeetreid Sirgala poole autokastis sõitsime ja järgmisel ööl pealambi valgel sõduritele kotlette jagasime. See oli minu üks raskemaid õppuseid ja mõtlesin küll, et rohkem ei lähe. Kuid väsimus ja lihasvalu kaob ja jäävad ainult positiivsed emotsioonid.

2015. aastal läbisin Naiskodukaitse välikoka kursuse. Mulle hakkas väga meeldima väljas toitlustamine. See oli kuidagi nii teistmoodi ja rutiinist väljas. Motivatsiooni lisas seegi, kui nägid, kuidas väsinud Tallinna maleva võitlejad tulid oma ülesande täitmiselt ja nende näod läksid särama, kui nad meie tehtud sooja toitu sõid. Lisaks toitlustustamisele huvitas mind ka avalike suhete teema ja nii sai tegelikult minu esimeseks suuremaks väljakutseks avalike suhete grupi juhi ametikoht.

Kuid elu teeb omad korrektuurid ja minust sai 2018. aastal toitlustusgrupi juht. Aasta varem olin läbinud Kaitseliidu koolis instruktori kursuse ja hakkasin uusi Naiskodukaitse liikmeid koolitama. Väliköök on meeskonnatöö. Oled sa väliköögis katlakütja või nõudepesija, üksi seal ei toimeta. 2022. a oli pöördeline aasta, kokku toitlustasime 52 üritust, sh viisime läbi 17 välitoitlustuse baasväljaõppe praktikat. Tänavuseks aastaks on planeeritud umbes 70 üritust, juba võib öelda, et aasta on alanud tormiliselt.

Sa oled end lasknud määrata ka sõjaaja ametikohale. See tähendab, et kui kodumaal on vaja, siis tuleb minna. Mida su sõjaaja ametikoht endast kujutab?

Minu sõjaaja ametikoht on alates 2016. aastast Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna kergjalaväe kompanii köögiülem. Kui mulle ametikoha pakkumine tehti, siis oli see suur au, samas kaasnes sellega suur vastutus. Mis saab tähtsam olla, et sõduril on kõht sooja toitu täis! Mul on Kalevi malevkonnas imeilus köök, mehed ise tegid mulle haagisköögi. Sellega on metsas väga mõnus toimetada. Meie äge väliköök on kutsutud ka Terevisiooni.

Kuidas su kodused suhtuvad, et ema enamik nädalavahetusi ära on? 

Mul on kaks poega ja tütar. Kui Naiskodukaitsega alustasin, siis noorim oli 13 ja alguses võtsin ikka rahulikumalt. Nüüd on kõik täiskasvanud ja saavad ise hakkama. Pojad elavad veel kodus ja teinekord on nii armas, et nad helistavad mulle, et emme, mis kell sa tuled ja mis sa söögiks tahad. Olgem ausad, kui oled harjunud ikka sadadele süüa tegema, siis kodus neljale teha on tiba keeruline – kogus on ju nii väike. Eelmisel aastal tekkis endal korra tunne, kui 13 nädalavahetust järjest ära olin, et mind varsti aetakse kodust välja. Kuid õnneks mu pere toetab ja suhtub väga mõistvalt, kui pean taas nädalavahetusel metsa minema.  Elukaaslane tõuseb minu pärast kell 4 üles, et mind kella 5.30ks Planku viia. 2021. a-l liitus Naiskodukaitsega ka minu tütar ja loomulikult on mul väga hea meel, et ta tuli just Kalevi jaoskonda. Kärt on leidnud endale samuti meelepärase tegevuse sidevaldkonna näol ja panustab ka töös noortega. Kuid toitlustuski ei ole temast mööda läinud ja nii osalesime koos Hunt 2022 õppusel. Meie peres on nüüd kolm põlvkonda Naiskodukaitses.

Sa oled ka Kalevi jaoskonna taasasutaja ja esinaine. Palun räägi, kuidas te uue jaoskonna tegite?

Tallinna ringkond oli ammu mõelnud uue jaoskonna loomise peale ja otsustati, et võiks taasasutada Kalevi jaoskonna.. Taasasutamise ettepanek tehti Katrin Rannastele, kes helistas mulle. Hakkasime jaoskonna taasasutamist planeerima. Meil kummalgi polnud varasemat kogemust.

Ma pole vist elus kunagi nii palju ajalooürikuid lugenud kui siis. Mida rohkem lugesin, seda rohkem jõudis minuni arusaam, et me teeme midagi väga suurt – me taasasutame tegelikult kogu Eesti Naiskodukaitse eelkäijat. Kalevi jaoskond kasvas välja 28. detsembril 1924. a-l asutatud Lindade kompaniist, mis nimetati 13. mail 1925. a-l Kalevi jaoskonnaks. Tundsin suurt aukartust, et seda peab tegema ilusti, respekti ja austusega. Taasasutamise koosoleku pidasime 30. juunil 2020. aastal. Kui uhke see oli! Meil oli tort ja kõik taasasutaja-liikmed olid pidulikus vormis. Alustasime 11 tegevliikmega, tänaseks on meie jaoskond kasvanud juba 74 liikmeni.

Sind valiti 2022. a Tallinna ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Said hiljuti ka Kaitseliidu 2022. aasta tegijaks. Lisaks omistati sulle äsja ka esimene triip – sind ülendati kapraliks. Kuidas sulle tunnustus mõjub? 

Ma ei tee asju tunnustuse pärast. Ma armastan seda, mida teen ja teen, mida armastan. Kuid loomulikult teeb südame soojaks, kui su tööd on märgatud ja tunnustatakse. Kõik saadud tunnustused on mulle olnud suureks üllatuseks, sest meil on Tallinna ringkonnas väga palju ägedaid naisi, kes kõik on neid tiitleid väärt. Kaitseliidu tunnustus „Aasta Tegu 2022“ oli minu jaoks kõige suurem üllatus ja olen südamest tänulik Naiskodukaitse esinaisele Airi Toomingale minu esitamise eest. Kõik instruktorid, kes eelmisel aastal oma panuse andsid, on seda tunnustust väärt. Sellisel hulgal uute liikmete juurde tulemist ei ole varem olnud. Samuti on mul väga hea meel, et koostöö Kaitseliidu Tallinna malevaga on hoo sisse saanud ning saame vastastikku kasulikud olla. 

Annely Koolmanni intervjueeris Karin Kaup Lapõnin
Naiskodukaitse Tallinna ringkonna avalike suhete grupijuht

toimetas Kristina Altrov