Mõeldes vabadusele ja ajaloole dokumentaalfilmi „Gorikaturist” kaudu:

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Toompea jaoskond on tavapäraselt kandnud hoolt mälestuspäeva korraldamise eest – tänavu toimus see jüripäeval Filmimuuseumis.

Enne kui asuti vaatama verivärsket Raimo Jõeranna dokumentaalfilmi „Gorikaturist” Eesti ühest tuntumast karikaturistist Gorist (kodanikunimega Vello Agor, 1894–1944), mõtiskles Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja Liis Reier ajaloo ja vabaduse tähenduse üle.

Jüripäeva puhul meenutas ta legendi Pühast Jürist (Georgist, Györgist, Jorge, Giorgio jt), kes ei tapnud lohe mitte kohe, vaid alistas koletise, sidus ta kinni ning oli valmis lohet tapma vaid siis kui linnaelanikud ristiusku pöörduvad – mida nood ka rõõmsalt tegid. Püha Jüri on paljudes maades populaarne pühak just seetõttu, et ta vabastab rahva koletise orjamisest.

Seejärel arutles Liis Reier, et mälestus- ja veteranipäeva sügavam mõte on mitte üksnes mäletamine, vaid selle kaudu ka pingutamine, et ei tekiks uusi veterane, st et sõjad kaoksid. Aga peale sõja on inimestel ka nende isiklikud võitlused, mis põimuvad ühiskondlikega, nagu arutlustes monumentide ja nende vajalikkuse üle ning keda kuidas mäletada.

Liis Reier meenutas mõlemat oma vanaisa: ühelt poolt Evald Reierit, kes oli karikaturist Viljandis ja tuntud nime all Eia. Evald Reier küüditati Siberisse, kust ta sai tagasi tulla pärast Stalini surma.

Teine vanaisa, Arnold Hoffart-Alas oli maastikuarhitekt, kes sõja puhkedes evakueeriti Jaroslavli, kus ta hiljem kaasati kunstiansamblisse. Arnold Hoffart-Alas kujundas ka pronkssõdurit ümbritseva maastiku ja paekivimüüri kuju taga, mille eeskujuks oli Vana-Egiptuse värav surnute riiki. Ka punamonumente tegevad kunstnikud püüdsid teha enamat kui propaganda ja mõelda laiemalt nt sõjas või revolutsioonides langenutest kui sõjaohvritest.

Eesti ajaloo keerukus on selles, et igas perekonnas on vastaspooltel olnuid. Vabadus tähendab valikute paljust, mis teeb elu keeruliseks, kuid see on igal juhul parem kui valiku puudumine. Naiskodukaitsjatena oleme kutsustud meeles pidama vabaduse ja demokraatia väärtust – kõik ei pea ega tohigi ühtmoodi mõelda. Ametlik ajalugu on alati kokkulepe, mida täiendavad (täpsustavad, painutavad, lükkavad osaliselt ümber) isiklikud lood ja mälestused. 

Filmimuuseumis on avatud näitus Gorikaturist ning Gorist ja filmist lähemalt saab lugeda siit.

Filmivaatamisele järgnes muljetamine kohvilaua ümber.

Märkmeid tegi Heili Einasto