Tallinlannad käisid harjukate kutsel Võsul sügist otsimas

Tallinna ringkonda esindas kolmeliikmeline võistkond koosseisus Jaanika Palm, Margit Gerndorf ja Kristiina Hõbemägi.

Reedel, 2. oktoobril selgus paar tundi enne Tallinnast väljasõitu, et üks meie võistkonnaliige oli haigeks jäänud ja kuna asendajat me nii kiiresti leida ei suutnud, siis läksimegi kolmekesi. Esimese asjana Võsul tegid Maris Borštšik ja Pille Veitmaa lühiülevaate eesolevast võistlusest ja toimus stardijärjekorra loosimine. Loosimisel tõmbasin meile kaheksanda stardikoha. Õhtul tegime ka soenduseks väikese lõbusa viktoriini, kus üheks toredaks ülesandeks oli ära arvata vanasõnad, mis olid etteantud tänapäevases keeles.

Võistluse start anti laupäeval kell 9:00. Meie pidime startima kell 10:10. Õnneks oli ilm väga ilus ja justkui loodud kauniks sügisesek jalustuskäiguks. Millegipärast võtsime kohe alguses vale suuna, kuid õnneks saime kiiresti veast aru ning jõudsime õigel ajal esimesse punkti.

Esimeseks ülesandeks oli mälutreening. Maas katte all oli mitmeid esemeid kirjaklambrist kompassini ja neid näidati meile 15 sekundit. Siis kaeti esemed jälle kinni ning me pidime mõne minuti jooksul kirja panema niipalju, kui meelde jäi. Pärast ülesande sooritamist andsid kohtunikud meile järgmise punkti koordinaadid ja nii asusime taas kiiresti teele.

Vahetult enne kolmandat punkti helistas peakohtunik Maris ja andis teada, et punkt B jääb vahele ja edasi tuleb liikuda kohe punkti C poole. Uued koordinaadid käes, asimuut määratud ja kohalejõudmise aeg endale eesmärgiks võetud, sammusime edasi. Ees ootas meditsiini ülesanne, mis oleks võinud siiski keerulisem olla. Aga ilmselt taheti siin lihtsalt ülesande sooritamise aega kirja panna. Ülesanne ise seisnes vigastatu kandmises teatud maa taha ja tagasi. Kuidas keegi seda tegi - kas kahe inimese vahel või üksinda - see oli ise otsustada.

Seegi tegu tehtud liikusime mõned sammud sellest punktist eemale ja ees ootas järgmine ülesanne – sõit kummipaadiga ümber järvesaarekese. Sinna tekkiski võistkondade pundar ja iga võistkond pidi oma järge ootama. Enne meid said järvele kodutütred, kes paati istudes oleks justkui mootori sisse lülitanud – nii kiire oli nende minek. Muidugi said nad parima aja. Ega meiegi kehvemad polnud. See ülesanne sooritatud anti uued koordinaadid ja stardiaeg. Määrasime asimuudi ja kalkuleerisime, et läbi metsa lõigata on parem kui ringiga minna. Nii me siis kalpsasime pokude peal ja vahel, käisime kohati pahkluudeni vees ja kohtusime põdraga. Metsasihiga ristudes sammusime seda mööda edasi järgmise vahepunktini.

Köitega klotsikorjamise ülesanne sooritatud (ainuke punkt, kus oleks neljandast võistkonnakaaslasest abi olnud) ja uued koordinaadid käes liikusime vapralt edasi.

Ülesannetest oli veel granaadivise, kus Margit tegi kõigile silmad ette ja viskas granaati justkui muuseas hurtsiku uksest sisse.

Viimane vahepunkt oli Võsu rannas. Otsida tuli liivale joonistatud ruudu seest vihjet ehk salakirja, see aja peale lahti murda ning lahendussõna liivale kirjutada. Sellega saime suurepäraselt ja kiirelt hakkama jällegi tänu Margiti nobedatele näppudele, mis osavalt liiva seest salakirja leidsid.

Selles punktis oli kaks ülesannet. Lisaks salakirjale oli tarvis teha ka meeskonnatööd. Üks võistleja pidi teised, kellel olid silmad kinni seotud, läbi maastiku juhendama.

Maastik läbitud panime finiši suunas jooksma arvates, et arvestatakse ka üldist aega ja meil oli siiani päris hästi läinud. Kahjuks minu ammune jalavigastus, mis peale pokudel turnimist ennast meelde tuletas, ei lubanud joosta, seetõttu kõndisin võimalikult kiiresti. 

Finiš oli Võsu NKK maja juures, kus meid ootas punktis B ärajäänud ülesanne – paintball. Ülesandes pidi tabama kõiki seitset märklauda. Kui esimene võistleja ei saa pihta, astub rajale järgmine võistleja ja edasi niikaua, kuni kõik 7 tabamist on sooritatud. Esimesena astus võitlustulle Kristiina ja meile ei jätnud ta mitte proovimisvõimalustki – kõik tema lasud tabasid märki! Sellega oli ka seekordne võistlus läbi. 

Autasustamisel kuulutati Tallinna võistkond viiendale kohale, mille üle meil oli päris hea meel. Naiskodukaitsjatele tegid aga ära Piirivalve naised, kes saavutasid ühe oma võistkonnaga esikoha. Teise koha saavutasid kodutütred.

Tänan oma suurepäraseid võistkonnakaaslasi Margitit ja Kristiinat, kellega oli lausa lust „Sügist otsida“.