SAAME TUTTAVAKS: Jane Suu ehk ajalugu uurides ja seda ise luues

2011. aasta suvel astusid Jane juurde Männiku jaoskonnast kaks tegusat naist, kes rääkisid, kui tore ja vahva on Naiskodukaitses. Jane võttis endale mõtlemisaega ja uuris lisa internetist. Jane laps oli juba nii suur, et sai ise hakkama ja jalgpallivõistluste organiseerimist jäi järjest vähemaks. Nii tekkis Janel rohkem vaba aega ja energiat, et panustada seda mõne kuu pärast uue organisatsiooni liikmena. 

Jane meenutab: „Isa on endine miilits, isa esiisa teenis tsaar Nikolai I ajal allohvitserina Vene mereväes, ema isa osales Eesti Vabadussõjas miiniristleja meeskonna koosseisus. Lapsepõlves sai liivakastis lahinguid peetud. Tahtsin teismelisena sõjakooli minna, kuid tol ajal tüdrukuid ei võetud. Mulle meeldivad vormiriided. Metsas müttamise ja relvast laskmise võimalust hakkasin Naiskodukaitses kohe kasutama.”

Nagu teisedki naiskodukaitsjad toob Jane väärtusena esile ka selle, et ta on saanud aastate jooksul palju uusi vahvaid sõpru täiesti erinevatest Eesti piirkondadest. Ka silmaring Eesti osas on avardunud tänu erinevates kohtades toimunud Naiskodukaitse üritustele.

Jane on olnud Männiku jaoskonna juhatuse liige ja pidanud viis aastat arvestust jaoskonna liikmete tegevuse üle. Jane on tõeline ajaloofänn ja suure huviga lööb kaasa Harju ringkonna raamatu koostamisel. Lisaks hoiab Jane end kursis noortegrupi tegevusega. Noorte siirus, energia ja mõnus enesetunne on see, mis teda selle grupi juures köidab. Jane on alati valmis minema appi teistele Naiskodukaitse erialagruppidele, tema arvates ei pea selleks tingimata grupi liige olema, piisab huvist ja ajast just konkreetse ettevõtmise jaoks. Näiteks on Jane käinud kultuurigrupiga erialavõistlustel esinemas. Formeerimisgrupp on Jane jaoks südamelähedane erialagrupp, teiseks eriala valikuks on avalike suhete grupp. Harju ringkonna esinaise rolli on Jane täitnud alles kuu aega. 

Jane peab ennast aktiivseks naiskodukaitsjaks, kuid samas tähtsustab ta ka tasakaalu pere ja riigikaitsesse panustamise vahel ning plaanib oma tegevused vähemalt poolaasta kaupa ette. Jane on meeskonnamängija, kellele meeldib teha teistega koostöös asju. Ta on veendunud, et kõigil on lahedaid oskusi. Õige oskus tuleb vaid üles leida. Nii arutledes jõuab Jane isikliku vastutuse võtmise juurde: „Kui tead, et sul on mingid tugevad omadused ja oskused, siis paku ennast välja. Ära mõtle, mis nüüd mina, arenda neid oskusi edasi. Nii sünnivad suured asjad!”. Oluliseks peab Jane ka teiste ärakuulamist juhi positsioonilt. Pigem tahame ise ära teha selle asemel, et kuulata häid ideid ja neid ära kasutada. Lause „Kogu aeg on nii tehtud” ei tööta. Inimesed tulevad Naiskodukaitsesse oma kogemusega. Kui oled midagi hästi teinud, midagi on hästi õnnestunud, siis sul on ka vastutus neid mõtteid ja kogemusi Naiskodukaitses jagada, leiab Jane.

Enda Naiskodukaitsesse astumise ja selles tegutsemise lugu jagab ta 16. aprillil teel Tartusse Naiskodukaitse 90. aastapäeva ajalookonverentsile. Möödunud nädalal leidsid naiskodukaitsjad Jane eestvedamisel Rahumäe kalmistul üles Harju ringkonna esimese esinaise Marie Arak´u (1892-1985) viimase puhkepaiga, mis sai 23. aprillil, Naiskodukaitse mälestuspäeval korrastatud, istutati lilled ja süüdati küünlad.

Janet iseloomustab kaalutletus. „Tuleb alati mõelda ette, kuhu lähen ja mis võimalusi see mulle annab”, arutleb Jane ja täiendab: „Me teeme ise ka ajalugu, selle mõttega peaksime jäädvustama Naiskodukaitse igat tänast ettevõtmist. Kõik asjad korduvad, kui lugeda ennesõjaaegseid mälestusi, on samad probleemid.”

Kui Jane ei ole parasjagu mõne Naiskodukaitse tegevusega hõivatud, siis võib leida teda kostüümipeo korraldamiselt või reisimas. Kostüümipeod koos vastava ajastu või stiili muusika ja toitudega ning rõivajuhistega külalistele on juba traditsioon. Jane reisikirg ja tahe kohalikega suhelda on viinud ta võõrkeelte (korea, hispaania, saksa keel) õpingute juurde. „Põhiline on julgus rääkida kohalikus keeles, inimestel on selle üle ainult hea meel, „ ütleb Jane innustavalt ja lisab juurde tervitava lause korea keeles „Hanjan hasejo dzeiromõn Jane imnida ("Tere, kuidas Teil läheb? Minu nimi on Jane)”.

Männiku jaoskonna tegevliikmele Eda Põldmale meenub esimesest kohtumisest Janega enda reaktsioon: „Vau, milline naine! Punased huuled ja värvilised riided.” Üsna kiiresti ilmnes, et Jane on üks väga asjalik ja kohusetundlik inimene ning ta valiti Männiku jaoskonna juhatusse. Eda lisab: „Jane oskab kuulata ja tema peale võib kindel olla. Tal on ütlemised: "Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!" ja "Teeme ära, siis on tehtud!". Jane paneb inimesed tegutsema ilma sundimata, ta on väga tolerantne inimene ning näeb, et igas inimeses on miskit head.”