Rööprähklemise eest teenis pangetäie kartuleid Ülejõe jaoskond.

Etteruttavalt kujunes kolmetunnise rähklemise järjestus kohtunike antud ja kokku loetud puntide alusel sedasi:

 1. Ülejõe, 

2. Are/Tori,

3. Pärnu,

4.-5. Vändra ja Vana-Pärnu

6. Saarde jaoskond. 

Saavutatud kohad polnud nii olulised, kui ühisest olemisest ning huvitavate ülesannete lahendamisest tunnetatav rööprähklemise kasutegur.

Viienda omavahelise võistluse korraldas ja valmistas ette Pärnu jaoskond, mille esinaine Kirsti Toodu rääkis, et tahtis näidata kompaktset ja ilusat Aruvälja rahvamaja, mille katuse alla mahuvad lasteaed ja raamatukogu. Aruvälja jääb 2017. aasta haldusreformi järel Pärnu linna ning nii ei jõudnudki võistlus „maale”.
Neljaliikmelised võistkonnad täitsid aja ja punktide peale elulisi ülesandeid autol rehvi vahetamisest (milleks tavaliselt on mehed!) puu otsa pagenud kassi „allatoomisel” kukkunule esmaabi andmiseni. Võistlusala kohtunik Kirsti Toodu range pilgu all koorisid võistlejad kartuleid nii, et neile „silmi” ei jäänud, hinnanguline kogus grammikaalul kontrollitud ja koorte kaoprotsent arvutatud, vabanes koht järgmisele võistkonnale.

Neljanda ja kuuenda klassi matemaatikaülesande lahendamine tekitas mõnelgi võistlejal peavalu ja nad mõistsid koolijütse, kelle õpikutest need olid võetud. Kunagiste tarberiistade tundmine polnud ka igaühele teadmistekohane, sest kes siis modernses köögis kapsariivi, hakklihapallitajat või arveraami kasutab. Kolme hakklihamasina kokkupanemine ja ühe neist töökontrolliks laua külge kruvimine muutus mõnelegi üsna kõvaks pähkliks, kuid kollektiivis peituvad jõud ja oskused.

Suhkrumaksu päevakorda kerkimine ajendas korraldajaid, kes andsid jaoskondade esindajatele äratundmiseks „topka” mullijooke, et tuvastada, kus on „Kelluke”, kus coca, kus muu jook.

Kui köiest ja pulkadest redeli valmistamine ja sellel üles ronimine käis nagu käkitegu, siis kudumisvarraste käeshoidmine ja võistkonnale kootud ridade järgi  4X2 minutiga punktide toomisel taandus nii mõnigi asendusliikme kasuks.

Rullide viisi kulus sidet esmaabi andmise ülesande täitjatel naisele, kes legendi järgi ronis redelit pidi puu otsast abitult kräunuvat kassi alla tooma, libises, kukkus ja ehmunud kiisu surus küüned abistaja kätesse. Kuidas pea ja käte/sõrmede sidumine läheb, seda jälgis ala kohtunik Aili Krahv. Kinniseotud silmadega ja kaaslaste juhendamisel raamatu pakkimine paberisse ning nime kirjutamine paberile andis ülesande täitjale tunnetuse, kuidas meie kõrval on neid, kelle nägemine ei taastu salli lahtisõlmimisega.

Vana-Pärnu jaoskonna esinaine Maie Pitsal, nagu teisedki võistelnud arvas, et võistluse koht oli väga hästi valitud, hoone huvitav ning rööbiti rähklemise ülesanded huvitavad ja praktilised.
Pärnu jaoskonna esinaine Kirsti Toodu mainis, et tagasiside on olnud hästi positiivne, kuigi alguses jõudis temani kartus, et äkki peab üheaegselt oluliselt keerukamaid ülesandeid täitma, et ikkagi rööprähklemine. Pärnu jaoskonna esinaise Kirsti Toodu abilistena võistluse korraldamisel mainigem tema peamisi jõuõlgu, näiteks jaoskonna liikmed Aili Krahv ja Airiki Laretei.

Jürikuu esimesel nädalavahetusel 6.-7. aprillil korraldab Vändra jaoskond ringkonnasisese patrullvõistluse Liilia retk, mis  sai hoo sisse aasta tagasi ning millest kujuneb tava, kus proovile pannakse osalejate vastupidavus, sportlik vorm, maastikul liikumise teadmised.

Veteranikuu tähendab naiskodukaitsjatele Anname au! sinilille toodete jagamist ja 14. aprillil Pärnus sinilillejooksu õnnestumisele kaasa aitamist.