Poti ja panniga metsas

Olin seda päeva kaua oodanud, kuna kõik oli minu jaoks uus ja huvitav. Tahtsin end nelja lapse emana nagu ma olen harjunud ringi käima, end võimalikult hästi poole elamisega varustada. Seda enam, et laagris oli noore kotkana ka minu poeg. Mine tea, mida metsas vaja võib minna nii minul kui temal.

Asjad kokku pakkinud kaasa arvatud igaks juhuks oma pott, pann ja noad võisime teele asuda.

Saabumise päeval oli meile ette valmistatud programm, kus esialgu oli väike tervitus ja tutvumine inimeste ning olukorraga, seejärel jagati kätte õppematerjalid ning siis võisime asuda õppima.

Peale viie tunnist arutlemist õpitu üle, küsimuste esitamist ja selgituste kuulamist sai tund läbi. Vahepeal oli päevane päikesepaiste asendunud hämaruse ja niiske õhuga. Saime korralduse ette valmistada väliköök, kus järgnevad päevad eelmisel päeval õpitut praktiseerima pidime hakkama ning laagriperet toitlustama hakkasime. Arvan, et saime sellega hästi hakkama. Seejärel seadsime sisse oma telgis voodikohad. Peale seda tegime ära oma hügieeni protseduurid ning saime loa minna iluund magama.

Laupäev, 24. mai. Ärkasime hommikul kell kuus. Eelmisel õhtul oli igale inimesele antud korraldus, mida ta tegema pidi. Teadsime, et hommikusöögi jagamine on kell 8 ning see peab vastama nõuetele. Mulle meeldis ka see, et igale kursusel osalenud naisele anti alates laupäeva hommikust võimalus olla peakoka rollis ning igal toidukorral oli oma nn käsutaja.

Laupäeva hommikuses menüüs oli mannapuder, leib (singiga), sai (juustuga), kohv, tee, morss 86 le inimesele. Me saime sellega hästi hakkama. Meie esimeseks õppetunniks oli see, et ka väliköögis võib ette tulla ootamatusi ning sa pead nendeks puhkudeks valmis olema. Peale hommikusööki korrastasime köögi ja pesime nõud. Siis võike puhkehetk ning võisime asuda ettevalmistusi tegema lõunaks.

Lõuna pidi valmis olema kella 1 ks. Ka lõunasöögi jõudsime rabelemata ilusti valmis hoolimata lõõmavast päikesest.

 Meie motivatsiooni hoidis üleval ilus ilm, pudel  jahutavat vett igale inimesele, nii mõnelgi veel eelmisest päevast jagatud pulgakomm ja meie tubli instruktori hea ja julgustav sõna. Peale lõuna jagamist korrastasime taas köögi, pesime nõud ning arutasime juba ka õhtusöögi tarvis plaane. Jällegi tekkis puhkepaus ning me saime loa minna end lähedal asuvasse järve jahutama. See oli hea ning andis jõudu ja energiat õhtuseks toiduralliks.

 Mõne aja möödudes jõudis kätte õhtusöögi valmistamise aeg. Õhtusöögi valmistamist alustasime kella poole 5 paiku õhtul, kuna menüü ei olnud väga pikk ja meid oli köögis palju (6 naist) siis ei olnud jällegi mingit pea laiali otsas jooksmist ja jällegi oli meil kokku lepitud, kes millega tegeleb, et tööd kõik tehtud saaks ja köögis kõik hästi sujuks.

Õhtusöök valmis kella 6 ks. Menüüs oli praad ja magustoit. Kuigi mõni laps kuumast ilmast tulenevalt eriti midagi ei söönud, polnud kuulda ka nurinat. Me kõik arvasime, et olime ka õhtusöögi valmistamisega ja jagamisega hästi hakkama saanud. Minu arvates oli meie ühise koostööna valminud õhtusöök sama hea, kui see, mida ma kodus oma perele valmistan.

Kella 10 ks õhtul valmisid pannkoogid moosiga. Jällegi lapsed sõid ja mõmisesid mõnust. Peale pannkookide söömist said puhtaks pestud pesukaussi kogunenud nõud ja koristatud köök ning tehtud said ka ettevalmistused  pühapäeva hommikuks.

Peale pikka ja väsitavat päeva oli lõpuks hea pea padjale panna ja veel ärkvel olevate telgi kaaslastega päeva muljetada ning siis rahulolevalt uinuda.

  Pühapäev, 25.mai, Äratus kell 6 hommikul. Toitlustamise kellaajad olid samad, mis eelnevatel päevadel. Päevane menüü oli kõigile teada, samamoodi ka iga inimese kohustused ees seisvaks päevaks. Hommikusöögiks pakkusime riisihelbe putru (moosi või võiga), leib (vorstiga), sai (juustuga), kohv, tee, morss. Hommikusöögile järgnes nõude pesu ja köögi koristus.

Kuna pühapäev oli teistest päevadest veidi erinevama menüüga siis ootasid kõik kannatamatult lõunat.

 Lõpuks ta jõudis, koos autasude, tänukirjade, piduliku lõpetamise, kosutava kõhutäiega ja koogiga. Ka meile koos viibinud naistele oli see pühapäev teistest erinevam sest sõitsime ju igaüks koju suuremate teadmiste ja enesekindlusega, kui õppesse saabudes. Õppisime kuidas väliköögis ohte ennetada, kuidas ootamatustega toime tulla, hügieeni nõudeid täita, toitu säilitada, kuidas metsas potte, panne pesta ja hooldada. Olgu veel öeldud, et minu potike ja pann jäid seekord koti põhja peitu, et järgmisteks kordadeks valmis olla. Ja usun, et järgmine välitoitlustamine tuleb juba üsna pea.