Ole valmis!

 Alates järgmisest, 2019. aastast on tegemist baasväljaõppe viienda mooduliga, mille läbimine on kõigi uute liikmete jaoks baasväljaõppe osana kohustuslik. Selle läbimine on aga ka kõigile vanematele liikmetele soovitatav, kuna meil kõigil on oluline osa elanikkonnakaitsesse panustamisel. 

Reede õhtul alustasime kõige olulisema teema ehk toidu- ja evakuatsioonivarude kogumisega. Naiskodukaitse mobiilirakenduse „OLE VALMIS!“ ühe eestvedaja Elisa Jaksoni kaasahaarav loeng pani kohe terve saali naisi mõtlema, mida meil on kodus olemas, et saada hakkama näiteks ilma vee või elektrita seitse päeva. Milleks meil on vaja patareidega raadiot? Miks on tähtis hoida sünnitunnistus koos dokumentidega käeulatuses? Miks on tähtis olla kursis ilmateatega? Neile ja väga paljudele teistele küsimustele saime reede õhtu jooksul vastused.

Iseenda jaoks pakib iga pere ise varustuse, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Mõned on allergikud, taimetoitlased ja eridieedil ning just seetõttu ei saa teha üht kindlat ja kõigile sobivat nimekirja, mida toiduvarud peaks sisaldama. Tähtis on aga kindlasti suure energiasisaldusega toite varuda. Baasnimekirjad leiab kõik värskest „OLE VALMIS!“ mobiilirakendusest!

Mis siis ikkagi on hädaolukord? See on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Kuidas käituda hädaolukorras? Kõige peamine on säilitada rahu! Kui sul on kõik kodus ette valmistatud, siis hinda olukorda ja vaata oma varud üle! Juhul kui kõik esmaabivahendid ja toit on olemas, siis ära lahku kodust, kui vaja pole! Lülita sisse oma patareidega raadio ja kuula edasist teavet! Eluohtliku olukorra korral helista päästekeskusesse, aga muidu hoidu telefoniliinide ülekoormamisest!

Varud üle vaadatud ja hädaolukorras käitumine läbi võetud, läks päev psühhosotsiaalse esmaabi andmise õppega edasi. Psühhosotsiaalne esmaabi tähendab anda kannatanule mõista, et keegi on kohal, kuulab teda osavõtlikult ja aktsepteerib tema erinevaid reaktsioone ning pakub hoolt ja praktilist abi. Toodud näitena augustiöise tormi ja seenelise, kes on jäänud kukkunud puu alla, sai tunni käigus selgeks, mida kannatunele õelda ja mida vältida. Järgneval päeval sai ka näiteks see selgeks, et pealekukkunud rasket puud ei tohi kindlasti ise eemaldama hakata, kui meedikuid kohal pole. Puu kukkumiskohas keha peal hakkavad kogunema eluohtlikud mürgid ja aitamise asemel võib hoopis kahju teha.

Laupäeva alustasime kodu ja vara turvalisuse teema ja Marje Verboga. Esimesena kinnistus vana tõde, et naabritega peab hästi läbi saama, seda nii kortermajas kui ka eramajas elades. Kodu turvalisuse üks aspekte on pikemal reisil olles jätta mulje, et ollakse kodus. Korralik uks ja strateegiliselt kujundatud aed loovad võimalusi, et keegi ei tunne sinu kodu vastu pahatahtlikku huvi. Alumise korruse akna panid kinni? Aga ülemise korruse? Ja kuuri juures seinal ripubki redel, mida saab suurepäraselt teisele korrusele ronimiseks kasutada. Keegi koputab uksele: kas avad kohe? Kas võti käib mati all? „OLE VALMIS!“ mobiilirakendus vastab su küsimustele, kuidas kodu vargakindlaks teha. Kas sinul juba on rakendus telefoni tõmmatud?

Vargad pole kodule ainus oht. Vanad elektrijuhtmed, jadamisi ühendatud pikendusjuhtmed, liiga suure võimsusega lambipirnid väiksemat võimsust lubavates pesades on vaid mõned näited elektriõnnetusega lõppevate ohtude nimekirjast. Elektriga seotud õnnetuse korral ei tohi kannatanut enne puudutada, kui ta on vooluringist vabastatud. Kõige kiirem viis selleks on elekter välja lülitada. Kui selleks ei ole võimalust (näiteks on õues mahakukkunud elektriliinide juures inimene voolu alla jäänud), tuleb kohe hädaabinumbrile 112 helistada.

Seenele minnes võtan kaasa….

Kogenud seenelkäija teab, et isegi oma kodumetsas võib teatud tingimustes suunataju kaotada, mistõttu hoiab ta seljakotis kõik vajaliku alati kaasas. Kuna seenelkäigu aeg on tulemas, siis tuletame meelde kõige tähtsamad asjad: nuga, kaart, kompass, joogipudel, nutikell, täislaetud akuga mobiiltelefon, söök, vile, esmaabivahendid, küünal, pliiats, märkmik, peegel, taskulamp, telkmantel. Ilmateadet tasub enne metsaminekut jälgida ja vastavalt ka riietuda. Kui mahub, siis seljakotti võib veel lisaks riideid panna. Kui aga juba oled eksinud, siis kehtib STOP-reegel: seisata, teadvusta, orienteeru, planeeri!

Enesekaitsest infokeskkonnas rääkis järgmisena lähemalt Veronika Isberg. Ohutushoiu väljaõppest võttis vaatlejana osa ka Ameerika Ühendriikide tsiviil-militaarkoostöö meeskond (USA Civil Affairs Team), kes naiskodukaitsjatele antud ohutushoiu baasväljaõppe käigus jagasid oma mõtteid ning kogemusi erinevatel ohutust puudutavatel teemadel. Liitlastest tsiviil-militaarkoostöö meeskond teeb Naiskodukaitsega tihedat koostööd.

Tunni käigus sai taaskord selgeks, et sülearvutite kaamerad tuleks katta kinni, ootamatuid välismaiseid kõnesid ei tohi vastu võtta ega neile tagasi helistada ja kasutada tuleks viirustõrje tarkavara ka telefonis. Internetis midagi kahtlast märgates saab teavitada ka veebikonstaabit. Tund oli pikk, informatiivne ja huvitav. Kinnistasime lõpus teadmised grupitööga, millest ka liitlaste meeskond osa võttis.

Lõuna möödus Anneli Lookeni köögimeeskonna valmistatud sööki nautides. Nagu alati, viis see keele alla. Kõhud korralikult täis söödud, lõpetasime oma päeva enesekaitse õpetusega. Veronika koos Jane Suuga näitasid ette ja meie tegime järele, mõned veel eriti agaralt, mistõttu jäävad mõned sinisemad laigud väljaõpet veelgi paremini meenutama. Meelde jäi olulisematest aspektidest näiteks oskus kukkuda ja pipragaasi kasutades ka tuule suunda jälgida.

Pühapäeva hommik algas meil jällegi huvitavate teemadega. Kaia-Triin Pääsuke rääkis, kuidas käituda suures rahvamassis, äkkrünnaku korral, plahvatuse korral, kui olla rusude all lõksus, kui on pantvangi võetud ja kuidas käituda relvakonflikti korral. Liitlased võtsid taaskord meiega koos kõigest osa ja päev möödus väga mõnusas sünergias.

Tegime praktilise harjutusena meeskondadena näidendi. Lavastus kujutas reaalset olukorda ja kuidas selles käituda. Praktilised õppused on teadmiste juurutamisel rakutasandil alati kõige tähtsamal kohal. Teemad olid huvitavad ja igaks olukorraks on erinev käitumisjuhis (täpsemat infot leiad juba telefoni laetud rakendusest „OLE VALMIS!“)

Eraldi tooksin ära ühe enimlevinud vea, mida tehakse. Kui inimene on hädaolukorras, ära korda talle, et “kõik saab korda”: ära võta vastutust, sest kui kõik ei saanudki korda, siis sina andsid ju lootust! Pigem rahusta näiteks väljenditega “nüüdseks on oht möödas” või “jah, see on kurb”.

Lõuna möödus seekord Annely Koolmani meeskonna loomingust osa saades. Edasi jätkasime tuleohutuse teemaga, kust ei puudunud mitu meeskonnatööd, tuleteki kasutuse proovimine ja tulekustuti käsitlemise õpe.

Viimasena võttis sõna kursuse ülem Mari Koks, kes juhtis tähelepanu, et tutvuda võiks hädaolukorra seadusega, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärusega, riigikaitseseadusega, karistusseadustiku ja veel paljude regulatsioonide ja juhenditega, mida siinkohal ei jõua kõiki mainida. Kindlasti tasuks enda jaoks selgeks teha mõisted „hädaolukord“, „kriisiolukord“ ja „eriolukord“, sest kõigi puhul kehtivad erinevad toimingud.

Kuni järgmise baaskursuseni aga tasub põhjalikult uurida mobiilirakendust „OLE VALMIS!“!

Äpi saad alla laadida:

* Google Play poest: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.naiskodukaitse.olevalmis

* Apple'i e-poest App Store: https://itunes.apple.com/ee/app/ole-valmis/id1398392850?mt=8

Fotode autorid: Kerstin-Hedvig Martmaa, Mari Koks