Naiskodukaitsja olla on uhke ja hää.

Ma arvan, et tegelikult on meil päriselt ka igal aastal põhjust olla uhked, pidutseda ja rõõmustada oma organisatsiooni ja iseendi üle. Käesoleval, Eesti Vabariigi 100ndal aastal, oleme teinud olulise kingituse oma riigile. Kevadel olime meiegi osa suurest Siilist, mille sees oligi palju väikeseid Siile. Ja ma väga loodan, et mitmetel meie seast õnnestus endale leida konkreetsem koht või tekkis vähemalt mõte, et milline võiks olla minu roll kriisiolukorras. Täna töötame me ikka ainult edasi, et iga meie liige on teadlikum ning, et kõik, kes seda soovivad, leiavad endale sobiva koha. Ma usun täiesti siiralt, et meid kõiki ongi vaja ja kõigile leidub rakendus. Ja mul on südamest hea meel iga liikme üle, kes mõtleb enda jaoks selgeks ning mõistab, milline on tema roll selles suures ja abstraktses laiapindse riigikaitse kontseptsioonis. Kas ei võta me endale organisatsiooni astudes vastutust see vähemasti enda jaoks välja mõtelda? Ja olgem ausad, võimalusi ennast rakendada on  rohkem kui kunagi varem.

Meie organisatsiooni igapäev toetub tugevalt vabatahtlikele juhtidele. Liikmetele, kes on endale leidnud koha erinevates juhatustes või erialagruppide juhtidena. Liikmetele, kes on nõus andma endast veel natuke rohkem. Ent mitte ainult.. Ilmselgelt tähendab juhiks hakkamine Naiskodukaitses täiendavaid kohustusi, vastutust ja hetki, mil ei taha Naiskodukaitsest kohe mitte midagi kuulda. Aga ma olen täiesti veendunud, et seda on võimalik nautida – toredad inimesed, isikliku arengu võimalused, töövõidud, väljakutsed. See tunne, et mina ise loon meie organisatsiooni lugu. Kes siis veel kui mitte mina? Tartu Ülikooli rektori ametisse astumisel ütles tema eelkäija professor Tõnu Lehtsaar - „Me oleme nii suured, kui suur on see, kellele või millele me pühendume. Need inimesed, kes teenivad riiki või ühiskonda on suuremad, kui need, kes teenivad ainult iseennast.“ Ja Naiskodukaitse  pakub meile kõigile võimalust olla suurem kui ainult mina ise. See on meie organisatsioon ja vastutus.

Järgmise aasta alguses vahetavad kolm jaoskonda esinaist. Ja just nimelt loodan, et vahetavad – see on võimalus uutele tähtedele meie ringkonna juhtimistaevas särama lüüa. Jaoskondade esinaistele aga võimalus edasi liikuda ringkonna juhatusse, leida ennast uuesti vabatahtliku instruktori või erialaspetsialistina. Ma innustan teid kõiki proovima, julgust ja pealehakkamist kandideerimaks valitavale ametikohale Naiskodukaitses. Aasta jaoskonna juhatuse asendusliikmena või tee alustamine jaoskonna juhatuses on kindlasti silmiavav kogemus ja igaühe jaoks reaalne võimalus. Just nimelt võimalus, ärgem löögem aasta alguse koosolekutel silmi maha vaid lähme julgelt koos vastu uutele väljakutsetele. Äkki võiks sinu nägemus ja panus realiseeruda just vabatahtliku juhina?

Meis kõigis on varjatud oskusi ja andeid, millest väärikalt 91. aastane Naiskodukaitse võita võib. Ja me läheme koos – mitte ühtegi vabatahtlikku juhti ei jäeta üksi. Seda julgem on ju proovida? Meid tegelikult on omajagu ja me oleme üksteise jaoks olemas.  

Naiskodukaitsjaid on iga aastaga järjest rohkem ja seda suurem on rõõm, et ka meie toetajate ning sõprade hulk kasvab. Tegutseme rõõmsas teineteisemõistmises kodumalevaga ning püüame anda oma panuse väärilise partnerina. Järjest sagedamini leiab meie tegevustelt ka kodutütreid ja noorkotkaid. Lisaks kindlustavad iga naiskodukaitsja seljatagust abikaasad, elukaaslased, kallimad, emad, isad, lapsed, sõbrad. Kõik need inimesed teevad meie tegevuse nii palju lihtsamaks. Me oleme ääretult tänulikud oma tagalale!

Ma soovin meile kõigile uueks aastaringiks julgust võtta vastu uusi väljakutseid ja teha vajalikke otsuseid, rõõmu ühistegemistest ning, et ikka soov panustada tuksuks tugevalt ja suunaks tegudele. Aega on kõigil täpselt sama palju – töö, kodu, pere, trenn ja no kinno, teatrisse, kontserdile tahaksime ka jõuda. Seda enam on vabatahtlikus tegevuses oluline valikute tegemine ja prioriteetide seadmine. Naiskodukaitse on riigikaitseline organisatsioon, mis osaleb Kaitseliidu ülesannete täitmisel. Need on päris head märksõnad, mis võiksid aidata oma isiklikke eesmärke seada. Ja igaühe aeg on väärtuslik, oluline ei olegi, et kirja saab 300 osalustundi vaid see, kuidas tunnid Naiskodukaitses on kulutatud. Teeme pigem vähem, aga eesmärgipäraselt ja hästi. Ja seda me ju suudame? Ja tegelikult tundes naiskodukaitsjaid, siis ei ole seda kunagi vähe, mida me ette jõuame võtta. Seega, tarku valikuid, et meie ajakasutus oleks suunatud peamiselt ikka mõtestatud tegevusele. Ja siis saame vahel niisama ka kokku, et natuke lustida ja väljateenitult koos rõõmustada kordasaadetu üle. Ma arvan, et see võiks olla meile igati sobilik tasakaal. Nautigem täna koosolemist ja patsutame endale või miks ka mitte lahkelt kaaslasele õlale. Me oleme olnud tublid ja täna on meie pidu.