Naiskodukaitse spordivõistlus ehk lugu sellest kuidas pärnakad julge pealehakkamisega Valka põrutasid

Teadsime, et julge pealehakkamine on pool võitu! Seda tarkust me rakendasime usinalt. Soojenduseks algas võistlus pendelteatejooksuga. Püstolipaugu peale pidi esimene võistleja pendliga jooksu pistma. Kuid püstolipauk oli ehmatavalt vali- ja nii juhtuski, et esimese hooga tegi Jana hoopis kõrgushüppe ja alles siis sai kohalt minema. Tulemuseks 10 koht.Kiired proovihüpped kaugusesse näitasid, et parimad meist olid Kadri, Evelin ja Margit. Järelikult Jana, Siret ja Piret asusid granaate viskama. Andsime endast parima. Mõned meist olid sportlikku granaadiviset sooritanud viimati 30 aastat tagasi, aga see ei morjendanud meid. Vaatasime, kuidas teiste võistkondade parimad heitsid granaadi ca 40 m tuuri ja me ei nördinud sugugi, kui meie visked ei küündinud 20 m joonenenigi. On ju teada tõde spordis, et mitte võit ei ole oluline, vaid osavõtt! Võidab ju sport, niigunii! Tulemuseks kaugushüppes 10 ja granaadiviskes 12 koht

Edasi võtsime mõõtu rahvastepallis. No ka siin jätkasime tulemuste poolest oma traditsioone. Põlvale kaotasime, Tallinnale kaotasime, Järvale kaotasime ja ka Jõgevale kaotasime. Nii hea on rõõmu pakkuda vastasvõistkondadele. Tulemuseks eelviimane koht.Vahepeal käisid julgemad meist vibu laskmas. Janal läks päris hästi: viiest noolest 2 tabas märklauda, aga mitte numbrilauda, ehk siis tulemuseks väga hea null. No nii igatahes ütles kohtunik. Margit sai ühe noole ka numbrilauda ja Kadril meist parim tulemus 6 punktiga. Tulemuseks taas 11-12 koht.

Õhtul ootas meid ees mälumäng, mis koosnes 6-st voorust. Pärast kahte esimest vooru jagasime kellegagi 2-3 kohta ja meis juba tärkas lootus ning igaüks isekeskis puhkas veidi loorberitel järgnevate salajaste mõtetega: hea küll, me polegi füüsiliselt väga võimekad, aga me oleme hoopis vaimselt võimekad. Ega igal alal saagi geenius olla... Paraku meie roosad unistused pilvedes lõppesid kiire maandumisega reaalsusesse juba pärast kolmandat vooru. Oi kuidas me siis igatsesime, et Maarja ja Karmen oleksid meiega. Noh, nemad on juba paar aastat ennast treeninud mälumängude valdkonnas. Aga mälumäng oli põnev. Saime teada, millise jõe lisajõgi on Valgast läbilooklev Pedali, et kui Scherlock Holmes kannaks kaabut, siis oleks ta krokodill Gena ja, et Oskar Lutsu „Suvi“ lõpeb lausega: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.“ Tulemuseks 7-8 koht.

Kuna laupäevane julge pealehakkamine ka lubatud poolt võitu ei toonud, siis julgusest me pühapäeval loobusime. Läksime lihtsalt saatusele vastu. Isegi teatevõistluse ülesandeid me ei saanud omavahel ära jagada, sest need tulid meile loosi tahtel. Ja siis algasid üllatused. Kui Piret granaadiviskes ei ilmutanud erilist tulemust, siis pallide pange viskamine õnnestus tal suurepäraselt, Siret sai oma meisterlikkust näidata hüppenööriga. Olgu siinkohal öeldud, et hüppenöör oli ainus, mida Siret kohe mitte ei tahtnud, aga saatus tahtis teisiti. Kadri demonstreeris nutikust hea tehnika leiutamisel ja kooris kartuli filigraanselt eriti heade tulemustega. Margit aga näitas üles suurt ja kiiret loovust kujundi ülesande lahendamisel ja lõpuks said Evelin ja Jana üle keskmise hästi lahendatud sporditeemalise ristsõna, kus tuli ilmsiks, et Naiskodukaitse esmane nimi oli Kodukaitse naisühendus. Loomulikult andsid kogu sellele üritusele suure eelise meie kõigi väledad jalad. Ja nii juhtus, et teatevõistlusel oli tulemuseks 1-2 koht, mida jagasime saarlastega. Kokkuvõtteks 12 koht 14-ne võistkonna seas. Tulemused tulemusteks, kuid lõbus üritus ja hea seltskond on ka palju väärt. Õpetuseks ja lõpetuseks! Sport on tõsine asi, millesse tuleb austuse ja lugupidamisega suhtuda, ning järgmisteks võistlusteks alustasime treeningutega juba täna